25.02.2016

Ma ei mäletagi, millal me viimati kõndimas käisime. Igatahes võtsime ennast kätte ja läksime kõndima. Osalejaid oli kaks, mina ja Marleni sõbranna ema. Kõik teised olid teadmata suunas kadunud. Tavaliselt, kui käime, siis kõik lobisevad ja mina saan omi mõtteid mõelda. Vahel ütlen ka sõna sekka, aga üldjuhul kuulan. Ma kujutasin ette, et Marleni sõbranna emal hakkab minuga igav ja käime suurema osa teest vaikides. Tegelikus oli see, et terve tee me lobisesime. Rääikisime kõigest lastest, koolist, perest jne. Vahet ei ole, millises riigis sa elad inimesed ja nende probleemid on ikka samasugused. Ühe ema elu eeldab ikka, et pead pere eest hoolitsema ja kõigega hakkama saama. Ema on see, kes vaatab, et kõik jõuaks õigetesse kohtadesse õigeaegselt. No vot sellised teemad olid meil. Koju tulles ootasid mind nagu ikka ees kõik igapäeva toimetused. Peale kooli jäime nagu ikka õue. Meie Gregoriga käisime toas, et koolikotid tuppa viia ja tõukerattad ja söögikott võtta. Gregor läks välja ära ja mina hetk hiljem tema järgi. Välja jõudes tuli mulle meelde, et ma unustasin Marleni tõukeratta tuppa, mille järgi ma ju läksin. Tagasi tuppa ma minna ei viitsinud ja nii ma mängukale läksin. Lootsin, et ehk Marlen ei taha tõukekat. Kuid kus saa sellega, esimene küsimus oli, kus tõukekas on. Seletasin talle loo ära ja andsin võtmed, Marlen tuli ise tuppa. Minu kõrval olev ema küsis, mis juhtus. Rääkisin talle oma loo ära ja tema ütles, et mul on vedanud, et kooli kõrval elan. Kui midagi vaja saab kohe järgi minna. Tema peab kõik vajalikud asjad autosse panema, kuna nad elavad kaugemal. Kui midagi maha kääb, siis ei ole midagi teha. Hoiulapse emaga kohtusime ja tema teatas, et tal on homme õhtul vaja mingile uuringule minna. Ja mina peaksin tema lapsele kooli järgi minema. Ta sõnastas oma juttu käsksivas vormis, mitte küsivas. Krt mulle ei meeldi reede õhtul peale kooli tema lapsega olla. Meie omadel on siis trenn ja ma saaka kodus oma asjadga tegeleda. Kuid viisakas nagu ma olen, lubasin lapsele järgi minna. Peab vist viisakuse ära lõpetama ja seletama, et ma ei ole enam huvitatud tema lapse hoidmisest. Jäkuvalt lahendaks probleemi see, kui ma leiaks teise töö. Väljas oli tuuline ja seega me väga kauaks välja ei jäänud. Enne koju tulekut käisime veel kohalikust poest läbi. Marlen läheb homme ekskursioonile ja tahtsime talle midagi söödavat osta. Viimane kord poes käies läks mul meelest, et ekskursioon tuleb. Vaatasime poes ringi ja saime vajalikud asjad. Marlen tahtis pontsikuid ja sokolaadi. Mina vaatasin ja tõdesin taaskord, et kohalik pood on kallis. Vaatasin hot dogi saiu, pakis on 6 tükki ja nende eest küsiti 1.10. Teistes poodides müüakse samuti pakke, kus on 6 tükki sees, aga saiad on suuremad ja hind on ca 0.70. Seega hot dogi me täna ei tee ja ootame laupäevase poes käiguni. Gregor tegi päeval on koolitööd ära ja Marlenil ei ole homseks midagi teha. Nii oli meil täiesti vaba õhtu ja sisustasime seda filmi vaadates. Ei saa jätkuvalt mööda karnevalist. Üks meie küla elanik tegi antud üritusest videosid ja pani need youtube.com üles. Ma ei hakka siia linke panema, aga otsides „karneval Termens 2016“ leiab need üles.