16.02.2016

Vahel ma ei saa aru, miks peab kell liiga vara helisema hakkama. Tavaliselt on lapsed varakult üleval, aga täna pidin neid äratama. Üldse ei viitsinud nad end täna liigutada, tegid kõike teosammul. Koolis jätkub karnevaliteema ja täna peavad riided pahempidi seljas olema. Enne, kui lastele kooli järgi läksin tuli Peeter koju. Ma arvasin, et tema jõuab viimasena ja ma saan närviliselt kella vaadata. Tuli välja, et lisaks Peetrile oli tema paariline kella vaadanud ja saatis Peetri koju ära. Täna on natukene teistmoodi päev, kuna meil on vaja Barcelonasse minna. Polegi ammu pealinnas käinud. Koolis saime tükk aega Marlenit oodata, kuna tal oli inglise keele kontrolltöö. Tuppa tulles panid lapsed riided õiget pidi selga ja saime õigeaegselt teele asuda. Maanteel oli liiklus sõiduautode kohapealt suhteliselt hõre. Selle eest oli terve tee täis rekkaid. Kuid nemad oli oma reas ja meie omas, teineteist ei takistanud. Jõudsime piisava ajavaruga linna. Peetri paariline küsis, kuhu haiglasse me läheme ja tuli välja, et tema laps töötab samas haiglas arstina. Paariline soovitas parklat, kus on odavam, kui haigla omas parkimine. Sinna me äna ka parkisime. Nägime, et sama parkla taga on olemas ka tasuta parkimise võimalus, aga seal ei olnud vabu kohti. Meil ei olnud aega oodata ka, et äkki keegi läheb ära. Haigla ees jõudsid lapsed mänguväljakult ka läbi käia ja, siis läksime sisse. Täitsime vajalikud paberid ära ja jäime oma korda ootama. Marlen tahtis autosse õppima minna ja nii nad Peetriga ära läksid. Selleks ajaks olime ca 20 minutit üle aja oodanud. Ootasime Gregori veel natukene ja, siis ma läksin uurima, kui kaua veel. Tuli välja, et neil oli hommikul mingi erakorraline juhtum olnud ja meie eelneva aja inimene ootab ka alles. Seega tuli välja, et paar tundi saame seal veel oodata. Gregorile oli vaja üks uuring teha ja see võtab ca 45 minutit aega. Igatahes saime lõpuks sisse ja mulle tundus, et sees läks terve igavik aega. Lõpuks sai kõik tehtud ja võisime ära tulla. Peeter ja Marlen olid haigla ette tagasi tulnud. Läksime autosse ja võtsime suuna poe poole. Me oleme paar korda Zaragossas ühes poes käinud, sama pood on haigla lähedal samuti. Tahtsime sealt läbi käia ja vaadata, mida head pakutakse. Kohale jõudes ilmnes, et pood on täitsa olemas, aga palju väiksem. Samuti oli kauba valik väiksem ja nii palju häid hindu, kui teises ei olnud. Sellegipoolest võtsime kõigile särke, Gregor sai pikkad ja Marlen lühikesed teksad. Järgmisena oli aeg süüa ja koju tagasi sõitma hakata. Selleks ajaks oli väljas pime ja liiklus hullumeelne. Tee oli paksult autosid täis, pidev ridade vahetamine (teistepoolt) käis. Kuid seda hullumeelsust jagub maanteel teatud ajaks. Paljud elavad barstu äärelinnades ja seega keeravad peagi maanteelt ära. Lapsed mängisid nii minnes, kui tulles tahvliga ja nende jaoks läks aeg kiirelt. Üldse läheb see edasi tagasi sõit päris kiirelt. Koju jõuda oli ikkagi hea. Nagu ikka tuli söök soojaks teha, kuna meie hulgas oli näljaseid. Gregor teatas, et tema ei söö ja hakkas matemaatikat tegema. Suurema osa ajast kulutas ta vingumisele. Tavaliselt on lapsed selleks ajaks juba magama läinud. Seega ütlesime Gregorile, et ei juhtu midagi, kui ta homme oma ülesanded ära teeb. Arusaadav, et lapsed on pikast päevast väsinud. Ma sain alles diivanile istudes aru, et ma olen ise samuti väsinud. Niisiis sai õhtu kiirelt läbi ja läksime magama.