15.02.2016

Ongi käes kuu keskpaik ja uus töönädal. Nagu ikka oleks tahtnud hommikul kauem magada, üks vaba päev oleks samuti ära kulunud. Kuid ei ole siin mingit laisklemist, tuleb tegutsema hakata. Peeter läks tööle, lapsed viisin kooli. Koolist tulles sain koti, kus sees oli Gregori karnevalikostüüm, mõõk ja minu ja Marleni parukad. Appi juba see laupäev on karneval. Lapsed ootavad väga karnevali. Selleks, et nö sooja teha on see nädal koolis igapäev oma teema. Täna näiteks läksid kõik kooli ööriietega. Lõunaajal koju tulles nägid lapsed kotti ja vaatasid, mis seal head on. Gregor proovis oma kostüümi ja see sobis talle, suurus on paras. Gregor oli mõõgast vaimustatud. Marlen selle eest pani paruka pähe ja nägin väga lahe pikade juustega välja. Loomulikult kästi mul ka parkukas pähe panna, täitsa tola tunne oli. Peale kooli olime nagu ikka väljas, kuigi tuuline oli. Vaatasime päeval uudiseid ja seal räägiti pikalt meie „heast“ ilmast. Nimelt tuli jälle lumi maha, õnneks mitte meil. Kuid siit edasi ca 300 km on vähemalt 50 senti lund. Koolid on suletud, maanteed on kinni. Huvitav oli see, et osades kohtades lubati sõita autodel, millel olid talverehvid all. Samuti lubati kettidega. Raskeveokid seisid teeääres ja ootasid. Lapsed tundsid lumest rõõmu ja neid näidati kelgutamas. Seejärel tuli välja, et lisaks lumesajule on ka veeuputus. Samamoodi on teed kinni, kuna sõita lihtsalt ei ole võimalik. Ühes koolis oli veetase siseruumides vähemalt 60 sentimeetrit. Nagu sellest veel vähe oleks on järgmises kohas tuul ja seda kuni 90 m/s. Ühesõnaga elu Hispaanias on ilus…jätkuvalt. Meile lubab ilmjaam selleks nädalaks päikselist, kuid jahedat ilma. Hommikuti peaks olema mõned kraadid külma. Kuid järgmine nädal pidi soojemaks minema. Asja juures kõige vastikum on see, et karnevalipäevaks lubatakse suhteliselt jahedat ilma. Kostüümide alla lähevad pikkavarrukaga pluusid ja loodetavasti külm ei hakka. Kohtusime väljas hoiulapse ja tema emaga. Tuli välja, et homme läheb ema arsti juurde ja, siis selgub kas kolmapäevast tööle või mitte. Mina ütlesin küll, et loodetavasti ta on veel nädala kodus. Püüdsin talle nö läbi lillede selgeks teha, et ma ei taha tema last rohkem hoida. Meil on lastega viimased nädalad nii rahulik olnud. Lapsed ei taha hoiulapsega tegemist teha. Osad emad on ka küsinud, kuidas mul läheb ja olen öelnud, et väga hästi. Ütlesin neile ka, et ma ei taha enam hoiulast hoida ja nemad said sellest aru. Kõik teavad, et hoiulaps on oma iseloomu ja käitumise poolest raske laps. Mina tunnen ennast sellepärast halvasti, et teine inimene vajab abi ja mina ei taha teda aidata. Kusjuures teised on öelnud, et ma ei peaks sellepärast põdema. Ma kujutan ette, kuidas mind osad inimesed hakkavad vaatama, kui ma hoiulapse emale ütlen, et ma ei soovi teda enam aidata. Teatud inimeste silmis olen ma pärast seda väga jube ja isekas. Oh, kui ma vaid teaks mida ja kuidas ma tegema peaks. Ausalt öeldes lahedaks antud probleemi see, kui ma saaksin kuhugile tööle. Igatahes rikkus vestlus hoiulapse emaga mul tuju ära. Nagu ikka käis Marlen trennis ja Gregor oma õpetaja juures. Kodus oli vaja õppimisega tegeleda ja nii see õhtu läks. Ahjah, Marlen sai oma kontrolltöö kätte ja tulemus oli 8,3. Tubli. Sisulisi vigu oli, aga mitte väga palju. Selle eest olid kirjavead ja need võtavad tulemust alla. Minu arust on tähtis, et sisu on õige. Meie olime tulemusega rahul. Oleks Marlen viitsinud õppida, oleks tulemus kindlasti veel parem olnud. Mina käisin õhtul trennis ja seekord tuli täitsa hästi välja, ise olin rahul.