13.02.2016

Üle mitme päev ärkasin kella peale, oh oleks tahtnud veel magada. Kuid homme on pühapäev ja ehk saab kauem magada. Enne veel, kui Peeter tööle läks olid lapsed üleval. Seega ei mingit rahu ja vaikust. Päev möödus nagu ikka mina koristasin ja nemad tegid oma koduseidtöid. Kuigi jah, nad ei tahtnud neid üldse teha. Vahpeal käisid lapsed õues ja seekord olid nad seal tervelt 45 minutit. Selle ajajooksul jõudsid nad alt 3 korda kella anda ja Gregor käis korra toas, et juua võtta. Kedagi teist õues ei olnud ja nii nad tuppa tagasi tulid põhjusega, et neil on igav. Ei saa mina jätkuvalt aru, kuidas saab õues igav olla. Kuid olgu peale, vähemalt mingi aja olid nad õues. Peeter jõudis hilja koju, nagu oligi arvata. Teha oli ju palju ja osad asjad jäid järgmist nädalat ootama. Peeter tegi väikse siesta ja seejärel nagu ikka tuli poodi minna. Väljas sadas jälle vihma, liiklus oli kohakuti kohutav. Vihma sajab suhteliselt harva ja, siis ei oska keegi sõita. Peeter ütles ka, et nii imelik on sõita. Aknad on märjad, väljas on pime, midagi ei näe. See on see hea ilmaga harjunud inimeste elu. Mõtlesime, et Eestis elades oli enamus aega kehv suusailm ja seal oli pigem ime, kui ilm oli ilus. Kuid saime oma sõidud siiski tehtud. Toiudpoed on jätkuvalt arusaanud, et kaupa võib rohkem tellida, jagub ka hilistele ostjatele. Vaatasin üks päev, et maasika tulevad müüki 2.- kilo. Ise arvasin, et me lähme nagunii hilja poodi ja, siis on nad otsas. Kuid meie kõigi suureks rõõmuks oli maasikaid piisavlt palju järgi. Nii, et saime isegi valida, millised karbid võtame. Me olime tagasihoidlikud ja võtsime 4 kilo. Marlen tahtis raamatut ja nii me raamatupoodi läksime. Kohale jõudes ilmnes, et raamatu teine osa on läbi müüdud ja uus trükk tuleb järgmine nädal…ehk. Kusjuures Marlen üks päev rääkis, et tema klassist keegi oli ka otsinud ja oli sama vastuse saanud. Meie naiivselt lootsime, et äkki on juurde toodud. Kuid polnud hullu nagu Marlen ise leidis, küll saab teine kord. Kiiret teise osaga ei ole, kuna see ei ole kohustuslik.