08.02.2016

Ma arvasin küll, et ma olen nii väsinud, et magan kellani. Kuid olin juba enne kella üleval ja hakkasin tegutsema. Peetrile söök-jook, lastele koolis söök-jook ja nii see päev algas. Enne laste kooli viimist jõudsin kõikide voodipesud ära vahetada ja pesumasina käima panna. Seejärel läksin koos teistega hommikusele kõnniringile. Jalad olid natuke väsinud, aga ei midagi hullu. 6 kilomeetrit läks nii kiirelt, et ei saanud aru. Koju jõudes oli aeg pesu kuivama panna ja teine masinatäis tööle. Nii see päev koduste toimetuste saatele läks, kuni oli aeg lastele kooli järgi minna. Lapsed olid heas tujus ja koolis oli enam vähem läinud. Marleni uute saabaste kohta ei olnud keegi midagi öelnud. Mulle tundus, et Marlen oli selle peale veits pettunud. Ülejäänud päev möödus nagu päev ikka. Peale kooli olime õues ja seejärel käisime tõukaratta väljakul. Sinna oli pandud lõpuks üles infotahvel. Seal oli kirjas, et ilma kiivri ja kaitsmeteta sõita ei tohi, lapsed alla 12.a. üksinda ei tohi tulla. Söömine-joomine on samuti keelatud. Kusjuures peale kooli oli hea sinna lastega minna ja neile midagi süüa anda. Kuid pigem on probleem selles, et prahti loobiti maha ja enda järelt ei koristatud. Seega ma arvan, et meie jaoks ei muutu midagi, vahel võib seal lastele mõne asja anda, kuna prahi oskavad nad prügikasti panna. Samuti ei ole lubatud seal käia lemmikloomadega. Me oleme juba aastaid Marleni kanaks hüüdnud. Ütlesin talle, et ta ei saa enam seal käia. Marlen teatas selle peale, et kana ei ole lemmikloom ja ta võib ikka käia. Väike nali kulub ikka ära. Hiljem läks Marlen trenni ja meie tegime Gregoriga väikse tiiru küla peal. Kuni oli Gregoril aeg õpetaja juurde minna. Mina tulin koju, korjasin pesu kokku ja panin kappi. Kodusetetööde tegemine võttis Gregoril aega, õige oleks öelda, et ta sai kiirelt tehtud aga valesti läks. Nimelt oli matemaatika ja seal oli lahutamis ülesanded. Tegemist kolmekohaliste numbritega ja Gregoril see laenamine ei ole veel selge. Kuid seletasin talle, kuidas peab tegema ja tundus, et ta sai aru. Igatahes sai ta õiged vastused. Lapsed läksid magama ja minul oli aeg trenni minn. Ei saanud mina aru, kas asi oli minu haiguses või uutes pükstes või milleski muus. Kuid ma olin täiesti väsinud ja ootasin esimest korda, et trenn läbi saaks. Uued asjad ei tulnud üldse välja ja mälu kohapealt tundus, et see on üldse koju jäänud. Jääb loota, et järgmine kord läheb paremini. Mis puutub minu uutesse pükstesse, siis need on päris head. Nägin mingi aeg tagasi telekas reklaamis pükste kohta, mis aitavad pekke põletada. Kus neid müüakse või palju maksavad seda ma ei teadnud. Läks aega mööda ja ma unustasin need püksid üldse ära. Kuni naabrinaine rääkis, et tema tellis endale sellised püksid ja on nendega väga rahul. Netist tellimine ei kuulu minu valdkonda ja seega ei hakanud ma isegi otsima, kust neid osta saab. Seda ütlesin ka naabrinaisele, selle peale võttis ta neti lahti, otsis välja ja küsis, kas tellin sulle ära. Mis mul selle peale endam öelda oli peale jahhi. Nii ma loetud päevad hiljem püksid sain. Peeter ütles min pükste peale, et vanasti tõmmati kile ümber. Püksid ajavad higistama, trennist tulles oli jalad märjad ja aluspüksid samuti. Peaks tervele kehale sellisest materjalist rõivad ostma. Küll siis need pekid ära sulaks. Marleni saapad!