30.11.2015

Jälle on käes esmaspäev ja kuu viimane päev. Hommikul ärkasin kella peale ja oleks tahtnud nii väga edasi magada. Eks eilne õues oleks väsitas. Peeter läks tööle, lapsed viisin kooli ja ise tulin nagu ikka koju ja hakkasin tegutsema. Nagu ikka oli vaja koristada ja, siis ootas mind ees õmblustöö. Peetri tööpükstele oli vaja õmmelda nööpaugud. Kunagi olid neil pükstel trukid, aga need tulid ära ja seejärel oli plaanis panna sinna takkjapael. Püksid seisid vahepeal aastaid kapis ja keegi ei panud trukkide asemel midagi. Nüüd on väljas jahe ja pükse vaja ja seega tuleb nendega midagi ettevõtta. Nii ma õmblusmasina välja otsisin ja õmblema hakkasin. Ainukene, mis ei tahtnud välja tulla olid nööpaugud. Ei sobinud mulle mitte ükski variant ja nii ma korduvalt õmblesin ja arutasin. Lõpuks õmblesin nööbid lihtsalt ette ja nööpaugud tulevad teine päev. Ei ole mõtet teha asja, kui see ei taha kuidagi õnnestuda, tasub lihtsalt mõneks ajaks kõrvale panna. Lapsed olid täna see aasta viimast korda esmaspäeviti pikemalt koolis. Uuesti jätkub nende lisaõpe uuel aastal. Järgmine esmaspäev on vaba päev ja seepärast jääb ära ja peagi on vaheaeg käes. Peale kooli olime nagu ikka õues, kui naabrinaine läks väiksema lapsega suuremale lasteaeda järgi. Ütlesin talle, et ta võib väikse minuga jätta ja seda ta ka tegi. Liigutasin vankrit, kuni Gregor küsis, kas ta võb vankrit lükata. Miks mitte. Nii, siis Gregor kärutas ca tunni beebit, ise oli ta rahul. Ma ei ole enne märganud, et Gregor oleks kellegi vankrit lükanud. Ju tal oli lihtsalt igav ja see oli midagi uut ja huvitavat. Hoiulaps selle eest suutis käituda väga halvasti ja seda juba hommikust saadik. Kõigepealt talle midagi ei meeldinud ja, siis ta ütles mulle ebaviisakaid sõnu. Selle peale vaatas Marlen minupoole ja küsis, kas sa emme said aru, et ta ütles halbu sõnu. Sain, sain. Kui ma teda keelasin ja küsisin, miks ta nii teeb ei öelnud ta midagi. Hoopis vehkis peaga ja tegin koledaid nägusid, ning pani näpud kõrva, et minu juttu mitte kuulda. Seletasin talle taaskord, kui talle ei meeldi minuga, siis palugu emal uus hoidja otsida. Ei tulnud ka selle peale midagi tarka. Nagu ikka ei tahtnud ta välja minnes salli kaela panna ja riidesse panekuga ei olnud samuti kiiret. Õhtul tema emaga kohtudes rääkisin, mis hommikul juhtus ja ema hakkas tema käest küsima, miks ta nii tegi. Selle peale laps ei teinud kuulma ja keerutas niisama, kuigi ema hoidis tal käest kinni. Ema lubas temaga kodus rääkida. Peetri päev läks nagu ikka töö tähe all. Kuigi jah peale lõunat tagasi minnes küsis paariline, mis lahti ja Peetet ütles, et meie autol miski asi teeb imelikku häält. Selle peale ütles paariline, et hetkel tööd ei ole nii, et vaata järgi, mis lahti. Peeter ei laskunud seda mitu korda öelda ja tegi oma auto korda. Midagi hullu või eluohtlikku ei olnud. Kõigest oli vaja ratast alt võtta ja piduriketas ülevaadata. Teistpoolt ei jõudnud täna teha, aga paariline ütles, kui aega jälle on tee ära. Lisaks oma autole tegeles Peeter täna ka boksi koristusega. Ikka juhtub, et asjad on lailai ja vaja need kokku korjata. Samuti tuli vanad ja ebavajlikud kanistrid ära visata. Mingist päevast jäid paarilise tööriistad nagu ikka vedelema. Peeter vaatas neid ja ei osanud midagi peale hakata. Samal hetkel tuli paariline samasse kohta ja Peeter küsis, mis see on. Igatahes korjas paariline asjad kokku ja pani oma kapi peale, Peeter aitas osad panna. Õhtul käisin zumbas ja peab tõdema, et üllatavalt hästi tuli välja. Ma arvasin küll, et eelmine nädal jäi vahele ja seekord jälle ei mäleta.