06.12.2015

Kuulsin, kuidas kirikukell lõi kolm korda ja mõtlesin, et ma pean ärkama hakkama. Millegipärast olin ma kindel, et kell on kolmveerand kaheks ja ma pean minema Peetrile süüa tegema. Äkki tuli mulle meelde, et täna on pühapäev ja ma võin edasi magada. Milline kergendus. Ikka ja jälle on Gregor see, kes peab ise ärkama ja teised samuti üles äratama. Ma ootan nii väga, et ta saaks aru, et hommikul on tore magada. Njah, vahel saab Gregor sellest aru, aga paraku koolipäevadel. Meil on jätkuvalt ostmata Gregori sünnipäeva kingitus ja jõulukingitused. Ja seega tuli mul (nagu ikka) mõte minna rannikule shoppama. Ma lootsin, et koju tulles on kõik asjad olemas ja üks probleem jälle lahendatud. Ülejäänutele minu mõte sobis ja nii me peale hommikusööki teele asusime. Autosid läks meie pool vähe ja seega ei jäänud ühtegi sõidumeistrit ette ja elu tundus ilus. Head asjad ei saa paraku kaua kesta ja lõpuks õnnestus mul sõidumeister koos kompaniiga leida. Esimene auto sõitis järgmiselt, seal kus oleks mööda saanud kiirendas ja muidu venis maanteel 60 km/h. Huvitav oli see, et keegi temast mööda ka ei sõitnud. Mina oleks seda teinud, aga mul olid ees autod ja mööda sõitu ei olnud võimalik sooritada. Lõpuks läks tee 4 realiseks ja, siis tegid kõik avastuse, et neil on olemas gaasipedaal. Kui enne sõideti 60 km/h, siis nüüd mindi edasi 130 km/h. Vähemalt sai lõpuks sõita ja nii me peagi poe juures olime. Vähemalt nägime poodi, kuna ma suutsin nagu ikka vale tee valida. Mul on anne selle poe juures alati (peaaegu) valesti sõita. Tagasi tulles saime õigesse ritta ja nii me poodi läksime. Kõige kauem läks meil mänguasjade poes, kuna sealt tulevad kingid. Poodi minnes oli meil mingi ettekujutus, mida me tahame. Kuid poes olles leidsime hoopis teised asjad. Üldse oli seal valik nii suur, et võttis silmist kirjuks ja jalust nõrgaks. Viimane oli seotud hindadega, kohati küsiti ilusaid summasid. Tavaliselt meeldib lastel poes (eriti mänguasjade omas) ise ringi vaadata. Kuid täna olid nad meie juures ja ei tahtnud kuhugile minna, katsu niimoodi arutad, mida oleks hea osta. Tükk aeg hiljem tulime sealt minema ja mitte midagi ei ostnud. Mõned poed hiljem leidsin ma tugitooli ja istusin sinna ja mõtlesin, mida peaks võtma. Hiljem pakkusin oma idee välja ja Peetrile see sobis. Igatahes on nüüd täpselt teada, mida nad saavad ja nüüd tuleb need ära osta. Tahtsin veel ühest poest läbi minna, et seal mänguasjade valikut vaadata, aga seal ei olnud üldse seda mida me tahame. Lõpuks oli aeg koju sõitma hakata. Linnast ära tulemiseks on mitu erinevat teed, me (mina) valisin tee, mis oli kõige lähemal. Kuid see ei olnud nagu hiljem välja tuli üldse kõige parem tee, kuna see läks läbi külade. Pidevalt olid ringteed ja tuli pidurdada. Kogu selle aja mõtlesin, et see ei oleks tee, mis läheb üle mäe. Kuid mulle hakkas tunduma, et me jõuama läbi küla hoopis maanteele ja ma ei muretsenud. Ja, siis järsku nagu ikka olime mäetee. See on selline tore tee, kus sõita on isegi valges vastik, rääkimata pimedast. Tee on kõver, kurvid on 180 kraadised ja rohkem. Seega saad juba hoo üles ja vaatad, et sirge pikem lõik, kui äkki kuskilt tuleb kurv. Kogu selle lõigu pikkuseks on ca 10 km. Peeter ütles alla jõudes, et tal läks sellest teest südapahaks ja ma üldse ei imesta. Ülejäänud tee oli sujuv ja peagi olime kodus tagasi. Vaatasime telekat ja mina alustasin uue vaiba tegemist. Loodetavasti tuleb parem, kui eelmine.