04.12.2015

Mul on taaskord kätte jõudnud see periood, kus tahaks magada. Seega ei kuule ja ei näe ma öösel, mis toinub. Igatahes ärkasin selle peale, et Peeter läks kellegagi vetsu. Järgmisena kuulsin, et keegi oksendab ja Peeter seletab talle midagi. Minu esimene mõte oli, et seal on Gregor. Kohale jõudes ilmnes, et hoopis Marlen. Marlen ütles, et tal pea ja kõhtvalutavad ja üldse ei saa ta magada. Peale koristamistöid läks Marlen voodisse tagasi ja ma soovitasin tal magada. Mingi aeg hiljem oli Marlenil jälle halb ja ta kurtis samu probleeme. Ütlesin talle, et ma ei saa rohtu hetkel anda, kuna see võib kohe välja tulla. Igatahes jäi Marlen lõpuks magama ja rohkem halb tal ei olnud. Hommikul oli nagu ikka raske ärgata, kui oled öösel tegelenud koristamise ja muretsemisega. Ma olen kogu sellest jamast väsinud. Lisaks kõigele ei ole Gregori köha ka ära läinud. Ta köhib vähe, aga ikkagi. Peeter läks tööle ja palusin, et ta võtaks mind ka kaasa, kuid ei ta ei võtnud. Ja seetähendab, et tänase päeva veedan Marleniga kodus. Viisin Gregori kooli ja ütlesin Marleni õpetajale, et ta on kodus haige. Lõunajal saan Marlenile kodusedtööd. Päev Marleniga möödus kiirelt ja vaikselt, suurema osa ajast vaatas Marlen telekat. Mina tegin omi asju ja vahepeal vedelesin voodis lootusega magama jääda. Seda muidugi ei juhtunud. Peagi oli aeg kooli minna. Üles jõudes vaatas Gregori õpetaja mind imestunud näoga, et miks ma seal olin. Nii sain ma talle ka öelda, et Marleni kord on täna haige olla. Mulle meeldib siinse kooli juures see, et alati küsitakse kuidas läheb ja kas on abi vaja. Üldse on inimesed siin abivalmid ja sõbralikud. Lõpuks jõudsin Marleni klassi ja tema õpetaja oli kirja pannud, mis vaja teha ja vajalikud materjalid valmis pannud. Õpetaja küsis samuti, kuidas Marlenil on ja nii ma mõne sõna temaga ka vahetasin. Marlenil on sellest aastast uus õpetaja ja mul ei ole temaga kokkupuudet seni olnud. Marlenile meeldib ta, kuna pidi olema hästi rahulik ja see ongi põhiline. Lõuna sai ka kuidagi üleelatud, Marlen keeldus söömast. Kuid peale seda, kui Gregor läks kooli tagasi hakkas koduseidtöid tegema. Iganädal annab õpetaja lisa paberi matemaatikaülesannetega. Seal on igapäev üks liitmis, lahutamis ja korrutamisülesanne. Lisaks on vaja üks ülesanne lahendada. Mina soovitasin Marlenil teha kõik ülesanded ära, et järgmine nädal oleks lihtsam. Ainult, vastused soovitasin teise paberi peale kirjutada. Marlen mõtles natukene ja leidis, et heamõte, siis on järgmine nädal kergem. Mitte, et matemaatika tema jaoks raske oleks, kui ta tahab teeb ta kõik õieti ära. Nii ka täna läks ja peagi olid kõik ülesanded lahendatud. Seejärel oli aeg teha ülejäänuid ülesandeid. Peale kooli läks Gregor trenni ja mina jäin hoiulapsega natukeseks ajaks õue. Tuppa tulles ilmnes, et Marlen ei taha temaga mängida. Üks päev olime toas (Marlen oli trennis) ja hoiulaps mängis Marleni asjadega ja pani need valesti tagasi. Oh, kisa kui palju. Gregor tuli trennist ja, siis meenus meie lastele, et nemad kaks on parimad sõbrad. Seda oli näha sellest, et omavahel räägiti eesti keeles, hoiulapsega ei tahtnud nad üldse tegemist teha. Mingi hetk suutsid nad koos mängida, aga suurema osa ajast mängisid meie lapsed omavahel. Kirsiks tordil oli see, et hoiulapse ema läks saatkonda passidele järgi ja tuleb hiljem. Saatkond asub Zaragossas ja seal saab passide kätte 16.30-17.00. Kaua tal seal läheb ei osanud ta iseenesest mõistetavalt öelda. Peab tõdema, et suur oli meie kõigi rõõm, kui ta peale kella seitset tuli. Ülejäänud õhtu vaatasid lapsed telekat, olgu neil hea päev. Peeter jõudis samuti töölt koju ja ütles, et raami keevitamine ei ole veel lõppenud ja vaevalt homme enne tööpäeva lõppu valmis saab. Küsisin, kas nüüd on lootust, et raami püsib terve, selle peale ei vastanud Peeter midagi või ei tahtnud lihtsalt öelda. Ütlesin talle, et öelgu lihtsalt ei või ja, vastus oli ei. Kuigi keevitaja oli rusikaga vastu rinda tagunud ja öelnud, et tema annab oma tööle garantii. Peeter ei ole keevitaja, aga silmad on tal peas ja ta oskab näha, kas asi on korralikult tehtud või mitte. Olgem, ausad Peeter on nii palju aastaid autodega kokkupuutunud, et see on loomulik oskus. Kuid eks aeg näitab.