03.12.2015

Öö möödus rahulikult, ma isegi ei kuulnud, et Gregor oleks köhinud. Mina ise hakkasin enne kella köhima. Magada oleks küll veel tahtnud, aga tuli jälle ärgata. Udu on jätkuvalt väljas ja seega on külm. Eile oli Gregor kodus ja seega koristamisega ma ei tegelenud. Täna tuli jälle see töö ettevõtta. Mina ei saa aru, kuidas see on võimalik, aga meil peab igapäev koristama. Lapsed panevad oma asjad õhtul kokku, aga ikka leian ma järgmine päeve kuskilt miskit. Põrandal on samuti mingi puru, paberitükid jne. Ei saa mina aru, kuidas hambapasta satub põrandal oleva vaiba peale või miks peegel on hambapastaga koos.Vahel on küll tahtmine kogu see koristamine kus seda ja teine jätta. Vaataks, kas nad ise saavad aru, et ma ei istu niisama kodus vaid pean pidevalt koristama. Õhtul olime väljas ja peale seda läksime raamatukokku, kuna lapsed tahtsid nii. Raamatukogus oli enne meid päris mitu last koos ühe emaga ja kohalik töötaja. Meiega koos tuli üks laps veel ja see läks kohe teiste juurde ja hakkas rääkima natuke valjemalt. Selle peale vaatas töötaja minu otsa miks ma last ei keela. Ütlesin talle, et see laps ei ole minuga. Koht, kus on rohkem lapsi on ikka natukene lärmakas. Ei ole ju võimalik, et lapsed istuvad hirvaikselt. Osa lapsi õppis (Marlen samuti), osad vaatasid raamatuid ja rääksid juttu. Pidevalt öeldi neile, et olege vaikselt. Mingi hetk tõi töötaja lastele kasti klotsidega ja lapsed hakkasid ehitama. Selleks, et kastist klotse leida otsiti neid selat ja see tekitas omakord heli, mis töötajale jälle ei sobinud. Ühesõnaga pidevalt tegi t aise kõvahäält, et lapsed vait oleksid. Meie teise emaga vaatasime üksteisel imestunud nägudega otsa ja naersime, mis ei olnud just viisakas tegu. Kuid mis teha. jääb jätkuvalt arusaamatuks, miks töötab sellises kohas inimene, kes ei salli silmaotsaski lapsi. Ma saaksin aru, et antud raamatukogus käivad erinevas eas inimesed lugemas, õppimas. Kuid antud juhul on tegemist kooli raamatukoguga ja seal käivad vahel vanemad inimesed arvutit kasutamas. Ma loodan, et ühelpäeval keegi tõstatab koolis teema ja midagi muutub. Peagi on muidu see, et lapsed ei taha raamatukokku minna. Mõned nädalad tagasi võttis Peeter koos paarilisega ühe haagise lahti, et seda saaks keevitada. Keevitamas käisid „profid“ nende firma teisest majast. Nii, kui nemad olid töö lõpetanud olid ülemused Peetrile ja paarilisele selga sõitnud, et miks haagis ei ole veel valmis. Kusjuures keevitajad venitasid asjaga viimase minutini, neil ei olnud kuhugile kiiret. Nüüd tuli sama haagis uuesti tagasi, kuna on jälle katki. Seekord ütlesid keevitajad, et kõik ülearune tuleb ära võtta, et neil oleks hea tööd teha. Peeter ja paariline pidi ära võtma rohkem asju, kui vaja, et „keevitaja“ saaka püstijalu haagise all käia. Keevitama hakatakse loodetavasti homme, millal see valmis saab ei ole veel teada. Kuid selle eest on teada, et haagis peab esmaspäev vara hommikul minema sõitma. See omakord tähendab, et Peeter saab tõenäoliselt terve nädalavahetuse tööl olla. Kõik sõltub millal keevitus valmis saab ja palju muud tööd on lisaks vaja teha. Peeter tuletas paarilisele meelde, kuidas eelmine kord oli, aga see ei tahtnud teda uskuda, et seekord nii läheb. Kuidas tegelikult läheb seda näitab aeg.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

14.05.2014

Puhkusele sõit.

Madrats 2.