20.11.2015

Jälle on kätte jõudnud reede, seega on lastel see nädal viimane koolipäev. Tõusis mina hommikul üles ja kohe peale seda hakkas Gregor köhima. Tundub, et looduslikravu ei aita ja peab apteeki minema. Saaks sellest köhast juba lahti. Ilma suhtes ei ole midagi paremaks läinud, pigem on hullem. Udu on täna madalamal, kui oli eile. Selle eest tundus, et väljas on soojem, kui oli eile. Viisin lapsed kooli ja tuli koju, ei taha kuhugile sellise ilmaga minna. Külmkapis on jogurtid, millel hakkab säilivusaeg varsti lõppema, aga keegi ei taha neid süüa. Lapsed valivad ise poes, milliseid jogurteid nad tahavad. Kuid vahel juhtub nii, et neil ei ole mitu nädalat jogurti isu. Hetkel on neil moosisaia nädal. Seega mõtlesin, et peaks midagi jogurtiga tegema. Alguses oli mõte, et teeks tarretisekooki. Tavalist zelatiini mul ei ole, aga selle eest on mingid tarretised. Mõtlesin, et mis see ikka teeb, et segan tarretise jogurti sisse. Kuid enne mõtlesin natukene netis ringi vaadata ja leidsin hoopis teise retsepti. Küpsetatud jogurtikook, ma pole sellist asja enne teinud ja seega otsustasin proovida. Taina jaoks oli vaja järgmisi asju: võid, kaerahelbeid, jahu (mina ei pannud), küpsetuspulber, suhkur, muna, kakao. Kõik ained tuli tainaks segada ja 15 minutiks külmkappi panna. Seejärel valmistasin täidise: jogurt, vaniljesuhkur, munad, paksem moos (selle ma unustasin panna). Samamoodi ained segada ja valasin tainale ja panin 200 kraadiga 40 minutiks ahju. Kook pidi kõige parem olema jahtunult. Seda kas on söödav või mitte saan lõunaajal teada. Nagu kõigile teada, siis olen ma kannatamatu ja ootamine ei ole kunagi minu tugev külg olnud. Kook jahtus maha ja võtsin ta vormist välja ja lõikasin lahti. Ega ma siis ei saanud ju ometi maitsmata jätta, see oleks mõeldamatu olnud. Üldse arvasin ma, et tuleb järgi proovida äkki ei kõlba teistele pakkuda. Järgmine kord, kui ma juhtu samasugust kooki tegema, siis panen kindlasti vormi küpsetuspaberi, kuna tuleb paremini lahti. Ma küll määrisin vormi võiga ja puistasin mannaga üle, aga põhi jäi äärtest kinni. Ahjah, kook oli minumeelest täitsa hea. Lapsed tulid koolist, Peetet töölt ja oli aeg hakata sööma. Magustoiduks said nad kooki ja kõigepealt vaatasid nad seda nagu vasikad uut väravat. Marlen küsis jas põhi on tehtud hakklihast. No mida veel? Põhja üheks komponendiks oli ju kakao ja sellest ka pruun värv. Igatahes hakkasid nad sööma ja said aru, et põhi on tehtud kaerahelvestest. Millest, aga pealmine osa nad aru ei saanud keegi. Pakuti kohupiima ja toorjuustu, kuid polnud need kumbki osalised. Suur oli nende üllatus, kui ütlesin, et tegemist on jogurtiga. Kooki nad sõid ja ütlesid, et on hea. Näriliste jaht Peetril tööjuures ei õnnestunud, vähemalt veel. Lõksu peale oli tühjaks söödud, aga lõks ei olnud kinni läinud. Seega tegeles Peeter lõksu remondiga. Mina ei saanud küsmata jätta, mitu korda ta lõksuga mööda näppe sai. Tuli välja, et vähemalt 3 korda. Nüüd pidi lõks toimima ja tuleb oodata uusi tulemusi. Mul oli plaanis lapsed koolist tuua päeval ja, siis apteeki minna rohtu ostma. Kuna meie apteeker soovitab alati ühte ja sama köharohtu, mis meile ei aita, siis vahel ostan rohtu mujalt. Kapis on mul alles paber, kus on kirjas teise (parema) rohu nimi ja seda ma otsima kapist läksin. Ja mida mina kapist leian? Pooliku pudeli köharohtu. Nii, siis ei peagi hetkel apteeki minema, vaid saab seda teha homme linnas. Peale kooli läks Marlen trenni ja mina jäin Gregori ja hoiulapsega õue. Otsustasime, et Gregor jätab tänase trenni seoses köhaga vahele. Olime alguses mängukal, aga siis läksid palju minema ja lapsed tahtsid teise kohta minna. Olin nendega nõus, kuna ühekoha peal hakkab külm pikapeale. Läksime raamatukogust mööda ja ma nägin, et seal on palju lapsi. Tegin lastele ettepaneku, et lähme ka raamatukokku. Ja nii me tegime. Lapsed vaatasid raamatuid, mängisid, tegid sekka kõvemat häält. Eelmised aastad oli raamatukogus töötaja, kes ei kannatanud, kui lapsed häält tegid. Pidevalt sisistas tsss. Nüüd on teine töötaja, kellel on kooliealine laps ja tema ei ole selline. Seega on lastel hetkel koht, kus jahedamate ilmadega olla. Meil ei ole külas sellist kohta, kus lapsed saaks siseruumides peale kooli olla. Arusaadav on, et lapsed ei oska koguaeg vaikselt olla. Ma saan aru, et raamatukogu oleks rahvast täis, et kõik loevad/õppivad, siis peab vaikne olema. Kuid antud juhul on tegemist kooli raamatukoguga ja seal võiks lastele rohkem lubatud olla. Marlenil sai trenni läbi ja käisin tal vahepeal järgi. Marlen ei saanud aru, kuhu ma teised lapsed jätsin. Kui ta sai aru, et me läheme raamatukokku, siis pistis ta vinguma, et tema ei taha sinna minna. Lõpuks oli Marlen see, kes ei tahtnud sealt enam ära tulla. Nii me õhtu raamatukogus möödus, vaheldus missugune. Raamatukogust väljudes ootas ees ebameeldiv nähtus nimega udu. Udu on juba mitu päeva, aga nüüd oli udu peaaegu vastu maad. Nähtavus seega piiratud ja väljas jahe. Peeter tuli koju ja kirus autojuhte. Maantee peal sõideti 60-ga ja kõik võimalikud udutuled olid kõigil põlenud. Gregor köhis magama minnes suhteliselt vähe.