14.11.2015

Päev on kohe korda läinud, kui oled enne kella üleval, ei ole ohtu sissemagada. Nii ma jälle köögipoole läksin. Ise mõtlesin tee peal, et saadan Peetri tööle ja lähen magama tagasi. Nojah, sain ise ka aru, et sellest ei tuleks midagi välja. Esiteks vaevalt ma magama jääks ja teiseks ärkab selleks ajaks kindlasti keegi lastest üles. Peale hommikukohvi koos uudistega enam und ei olnud. Tänase hommiku suurim uudis oli Pariisis toimunu. Uskumatu, mis kõik maailmas toimub. Ühtepidi on see kõik nii kaugele, aga teistpidi toimub see kõik nii lähedal. Vaatasin telekast uudiseid ja suurema osa ajast kajastati seal Pariisi juhtunut. Erinevad videod, pildid, intervjuud. Gregor nagu arvata oligi ärkas vara, vaatasime temaga telekat, kuni Marlen ärkas. Seejärel oli neil aeg süüa ja minu plaan nägi ette õppimist. Paraku läksid meie plaanid lahku ja nii nad Marleni tuppa mängima läksid. Kuid üks hetk tulid nad ise selle peale, et peaks midagi vajalikku tegema. Nii nad oma asjadega laua juurde tuli ja tegema hakkasid. Marlenil on nagu ikka palju erinevaid asju vaja teha. Suurema osa ajast teeb ta ise, vajadusel küsib abi. Gregoriga on kohati lihtsam, kuna paljud asjasd mida ta peab tegema olen ma eelneval aastal Marleniga juba teinud. Ühesõnaga mul on Gregori asjad nö selged, küll ma olen tubli. Seekord on Gregoril vaja teha sugupuu. Selleks oli kaasas a3 paber ja nii me mõtlema hakkasime, kuidas seda teha. Vaatasin netist erinevaid pilte, kuidas on tehtud, aga ükski ei sobinud. Seejärel tekkis mõte, et teeks isetegevust ja mõtleks midagi välja. Nii ma sugupuud joonistama asusin. Kuna me oleme Marleniga seda teinud, siis otsisin välja tema puu. Ja, siis ma sain aru, et Marleni oma sobib ja nii ma seda ümber joonistama hakkasin. Ikka peab kõike ise tegema, ei saa ju lasta lapsel teha. Gregor kirjutas kõik nimed, aga ta tegi seda paksuotsa vildikaga ja nii ei olnud osad nimed loetavad. Ühesõnaga sellist tööd ei saa kooli viia. Mõtlesin, et pean a4 lehed kokku liimima, kuna mul ei ole a3 paberit kodus. Mulle tuli meelde, et meil on üks joonistusplokk ja nii ma sealt lehe välja tõmbasin ja uue puu tegin. peab tõdema, et uus puu tuli palju parem, kui eelmine. Kirjutamise jaoks otsis Gregor peenikese otsaga vildika, pastakas talle ei sobinud. Hiljem värvis ta puu ära ja minumeelest tuli täitsa hästi välja. Lõunaks tegin lihapirukaid ja sokolaadikringli. Lihapirukad said enem vähem söödud, aga kringel täna nii suurt huvi ei pakkunud, kui eile. Peeter jõudis koju hilja, kuna auto vajas lõpetamist. Lapsed on kutsutud täna Marleni sõbranna sünnipäevale. Minul oli plaan samal ajal Peetriga poodi minna, et vaadata Gregorile sünnipäeva kinki ja jõulukinke. Plaanid nagu ikka on head selle hetkeni, kui nad sinna samusesse kohta lähevad. Esiteks tuli ca 20 minutit enne sünnipäeva algust kiirustades koju ja teatas, et me võime nüüd minna. Kuna tal oli kiire, siis ei jõudnud ta pesema. Eks ole. Järgmisena teatas Marlen, et tema ei taha Gregoriga minna. Gregor võiks isaga koju jääda ja meie kahekesi minna. Kuna nad kukkusid üksteise võidu vinguma, siis jõudsime otsusele, et ei lähe üldse. Ei läinud kaua mööda, kui sain Marleni sõbranna emalt sõnumi, kus me oleme. Kirjutasin talle vastuse, milles asi ja vabandasin. Piinlik oli, aga lootsin, et ta saab aru ja teema lõpetatud. Poodi oli vaja minna ja nii me sinna minna plaanisime. Sain uue sõnumi, et tore, aga hakake nüüd tulema me ootame teid. Vat selle peale olin ma tõeliselt üllatunud. Mis, siis ikka eks me tuleme saatsin vastuse ja asusime teele. Kohale jõudes teatas Marlen, et tema ei kavatsegi sinna minna. Kuidagi saime ta autost välja ja pika veenmise peale jõudsime majja. Marlen ütles, et tema ei taha minna, põhjust kui sellist ei olnud. Sisse jõudes tervitati meid ja kutsuti kohe enda juurde istuma. Vastu tuli sünnipäeva lapse ema ja Marlen ütles, et ta ei taha siin olla. Ema ei teinud sellest üldse välja ja samal ajal tulid teised tüdrukud. Kõik küsisid, mis juhtus ja kutsusid endaga kaasa. Natukene tuli Marleni veenda ja ta oli nõus sinna jääma. Gregori võttis üks instruktor kaasa ja nii lapsed tegevuses olid. Mina rääksin sõbranna emale, mis juhtus ja sinna tuli ühe teise tüdruku ema. Kokku pidas sünnipäeva kolm tüdrukut, kõik Marleni endised klassikaaslased. Tuli välja, et üks tüdruk oli sama tsirkust kodus teinud, nagu Marlen. Tema ei olnud arusaanud, miks tema vend peab tulema tema peole. Ühesõnaga tüdrukutel on puberteet. Lapsed oli hõivatud ja mina küsisin, kas ma võin poodi minna ja teised vaatavad lapsi. Neil ei olnud selle vastu midagi, kuigi nad lootsid, et me jääme ka sinna, et saaks suhelda. Läksime mänguasjade poodi, kuhu lastega minna ei saa. No tegelikult saab, aga nendega koos neile kinke vaadata ei saa. Nii me mööda poode käisime ja erinevaid asju uurisime. Mida aasta edasi, seda raskemaks kingi ostmine läheb. Marlen tahab ühte raamatut ja selle me talle ostsime. Tundub, et tal hakkab tekkima lõpuks huvi lugemise vastu. Õnneks on sünnipäeva ja jõuludeni veel aega ja nüüd on olemas ettekujutus sellest, mida müüakse. Mis me täpsemalt neile ostame seda näitab aeg. Võtsime poest kataloogid kaasa ja laseme neil kodus vaadata ja teeme sellest omad järeldused. Enne, kui arusaim oli aeg lastele järgi minna. Gregor ütles, et tal oli tore, aga Marlen jätkas vingumist. Kuigi ma olen täiesti kindel, et tegelikult oli tal tore, aga ta ei saa seda tunnistada. Kiire käik toidupoodi ootas veel ees. Viimasel ajal ei ole probleeme olnud, aga täna olid jälle riiulid, letid tühjad. Kohupiima ma jälle ei saanud ja selle peale olin ma pettunud. Õhtul oli väljas sooja 10 kraadi nii, et talv läheneb. Varsti peab paksud riided välja otsima. Isegi Peeter pani välja minnes (minu korraldusel) pikad püksid jalga. Ise oleks ta tulnud lühikestega, kuna tal on soe.