09.11.2015

Hommikul oleks tahtnud kauem magada, aga Gregor ärkas üles ja mina koos temaga. Võtsin Gregori magamiskoti endale peale ja sain lõpuks sooja. Hommikust otsustasime süüa barstu parimas võileiva kohas ja me ei pidanud taaskord pettuma. Igakord, kui bartsus käies sööme seal võileiba. Täna jõudsime avamise ajaks kohale ja värsked võileivad juba ootasid. Minu suureks rõõmuks oli seekord tuunikala oma, ma oleks võinud neid mitu tükki ära süüa. Üldiselt olen ma jätkuvalt dieedil ja väldin jahutooteid. Kuid vahel võib endale väikse kõrvale kalde lubada. Kõhud saime täis ja seejärel oli kavas Ikea külastus. Mulle jätkuvalt meeldib, kuidas Ikea on oma poed üles ehitanud. Nad on pannud tooted välja ruumide kaupa. Nt. köögid, saad valida erinevaid kappe, samas on kõrval valmis tehtud köögid. Kui palju huvitavaid ideid neil on. Naersime Peetriga, et oleks pidanud ööseks hoopis Ikeasse tulema. Siin on magamistoad koos vooditega valmis tehtud, viska ainult pikali. Minu soov oli osta küünlaid ja vaip magamistuppa. Eelmine aasta ostsime siit samuti küünalaid, mida oli erinevate lõhnadega. Põlemisaeg ühel küünlal on 25 h. Lapsed leidsid küünlad ja hakkasid neid kotti panema. Igatahes sai võetud kõiki soret (õun, maasikas, vanilje, lavendel jne) ja piisavalt. Peaks selleks talve hooajaks piisama. Vaipa me sobivat ei leidnud ja seda vaatame kuskilt mujalt. Selle eest leidsime pleedid (soodukaga) ja võtsime need. Leidsime, et need on hea panna esialgu diivani kateks ja külma korral hea peale võtta. Eelnevatel aastatel tõid lapsed voodist tekid. Uue termotassi saime samuti. Ma panen Peetrile tööle kohvi termotassiga kaasa, aga meie oma hakkab läbi minema, seega oli aeg uus osta. Leidsime sobiva ja nii ta kotti sai pandud. Miks kotti? Võimalus on võtta poes liikumiseks suur käru, aga me ei osta nii palju asju. Teine võimalus on võtta väike raam, kuhu saab koti peale panna, mida kasutavad palju, nagu ka meie. Peeter ütles hiljem tassi kohta, et tööl käib ta vanaga edasi. Lisaks saime veel nipet-näpet. Lapsed olid poest tüdinenud ja tahtsid ära minna. Ikea on üles ehitatud nii, et ühest otsast saad sisse ja teisest välja. Pead ühesõnaga kogu aeg edasi liikuma, et kassadeni jõuda, mis omakorda võtab aega. Lõpuks olid lapsed vaimustatud, kuna nad nägid kassasid. Meie selle eest vaatasime kummutit ja ei suutnud otsustada, kas see osta või mitte. Otsest vajadust meil kummuti järele ei ole, aga teisest küljest saaks asju ümber tõsta ja nii kappi ruumi juurde. Mõtlesime, kuhu me kummuti paneks ja kuidas asju ringi tõstaks. Igatahes jätsime me ta lõpuks võtmata, kuna leidsime, et meil vist ei ole hetkel teda vaja. Kuna ilm oli ilus ja aega koju tulekuni veel oli, siis otsustasime mereäärde minna. Sõitsime linnast natukene maad välja ja leidsime ranna. Laste rõõmuks oli seal teokarpe ja neid nad korjama hakkasid. Mis siin ikka salata me Peetriga tegime seda sama. Kuna karpe sai palju, siis käisin vahepeal autost kilekotte toomas. Kingad sai jalast võetud, püksisääred üles keeratud ja nii me vees jalutasime. Huvitaval kombel oli vesi soe nii, et tekkis tahtmine ujuma minna. Paraku ei olnud ujumisriideid kaasas ja nii see mõte teostamata jäi. Selle eest olid rannas mõned inimesed, kes võtsid päikest ja paar tüki oli ujumas. Idüll missugune. Asusalt öeldes oleks ma sinna jäänud, kuid kell sundis tagant ja tuli kodu teele asuda. Kuna me ei tahtnud tagasi sõita, et tavalise tee peale minna, siis otsustasime edasi minna ja kuskilt teadmata kaudu minna. Tee kulges kalju serval, kitsas ja käänuline. Selle eest vaatepilt merele oli võrratu. Ette ei olnud näha, kuhu poole tee parasjagu keerab. Me oleme seda sama teed kunagi ammu sõitnud, kuid tookord olime karavani ja olime suundumas kes seda enam teab kuhu. Lõpuks jõudsime suure tee peale, mis toob koju. Mida rohkem me edasi sõitsime seda kehvemaks ilma läks. Kuni tekkis udu, kohati nii tihe, et ei olnud midagi näha. Vot sulle ilusat ilma. Ise meenutasime, et vaevalt pool tundu tagasi oli päike ja meie jalgupidi vees. Kuid tuleb tagasu tulla maapeale ja tõdeda, et sügis on kätte jõudmas. See omakord tähenda pidevat udu meie piirkonnas. Oh jah, kus tahaks elada mereääres. Koju jõudes tuli asjad tuppa tuua, kiirelt süüa ja oligi aeg Gregoriga minna. Toast välja saime viimasel minutil. Maja ees läksin mina ühele, Gregor teisele poole. Gregor arvas, et autoga saab kiiremini minna. Mina ütlesin talle selle peale, et kõrval tänavasse ma autoga sõitma küll ei hakka. Üldse ei olnud Gregor vaimustatud sellest, et ta peab kuhugile minema. Jõudsime kohale ja ukse taga nägime Gregori sõbra ema. Tuli välja, et sõber käib seal juba teist aastat. Gregor rääkis sõbraga juttu ja tundus, et see mõjus talle hästi. Mulle öeldi, et mina võin koju minna, seda ütles inimene, kes hakkab temaga tegelema. Kusjuures, kui me rääkisime, siis ta ütles, et esimene kord olen ma koos Gregoriga, ju siis ei ole mind sinna vaja. Igatahes koju tulles ütles Gregor, et talle meeldis ja järgmine nädal tahab ta jälle minna. Nii palju ta rääkis, et nad olid pilte värvinud. Ju, siis õpetaja (ma ei teagi, kuidas teda kutsuda) kuulas, kuidas Gregor räägib ja erinevaid häälikuid hääldab. Järgmine kord võib Gregor kodusedtööd kaasa võtta ja seal neid teha. Hetkel ma ei saa aru, kuidas Gregorit õpetama hakatakse, aga küll see ajajooksul selgub. Lastel on homme koolipäev ja seega pidid nad varem magama minema. Kuna viimased päevad on pikad ja väsitavad olnud, siis saatsime nad natukene varem voodisse. Nagu ikka neile ei meeldinud mõte, et nad peavad teleka eest ära minema. Mina oleks heameelega magama läinud, kuid täna on esmaspäev ja tuleb trenni minna. Ausõna ma tundsin ennast nii väsinult, et oleks heameelega tänase korra vahele jätnud. Kuid kohusetunne vedas mind kohale. Väsimus andis tunda ja kohati läksid asjad segamini. Selle eest ära tulles oli heatunne ja heameel, et ma läksin. Kõige parem tunne oli heita voodisse pikali ja magama jääda.