26.09.2015

Öö möödus mõne üksiku ärkamisega. See eest enne kella oli juba üleval ja hea oli. Nimelt ei helisenud millegipärast täna kell, kusjuures mulle juba üks päev tundus, et ei helisenud. Miks ta nii tegi ma ei tea. Eile magama minnes küsis Peeter mida ma kuu ajapärast plaanin teha, kui juba teki voodisse panin. Eks me seda näeme kuu pärast. Tegelikult peab tõdema, et öösel oli palav, kuid alati saab teki kõrvale lükata. Peeter läks nagu ikka tööle, sellel nädalal viimast päeva. Loodetvasti tal väga kaua ei lähe. Lapsed ei taibanud nagu ikka kaua magada ja hakkasid juba hommikul vara üksteise võidu seletama. Saatasin nad oma tuppa mängima ja mõndaaega oli vaikus, kuulsin isegi enda mõtteid. Lõunaks on mul plaanis teha lihapirukaid ja kreemisaiu. Seega tuli tainas kerkima panna ja lisandid ettevalmistada. Praadisin hakkliha ära ja hakkasin kreemi keetma, millest ei tulnud midagi välja. Ilmnes, et tärklis on otsa saanud ja ilma selleta ei saa teha. Osad teevad keedukreemi jahuga, aga mulle see ei maitse. Niisiis tuleb kasutusele võtta plaan b ja teha sokolaadikringel. Peetri rõõmuks teen hapukoore kooki, ma isegi ei tea kuidas ta nimi tegelikult on. Igatahes panen taina peale hapukoore-suhkru segu ja ahju, maitseb alati hästi. Lootsin, et Peeter jõuab nö õigeksajaks koju ja vastavalt sellele hakkasin küpsetama. Kõik oli valmis ja lapsed sõid kahe suupoolega, aga Peetrit ei kuskil. Lapsed leidsid, et lihapirukad on ütlemata head, magusad pidid kõige paremad olema. Ma ise jäin samuti rahule, täitsa hästi õnnestusid. Lastel hakkas toas igav ja nad läksid tõukeratastega välja sõitma. Mina vahepeal aknast vaatasin. Üks hetk tulid nad tuppa ja tõid isa ka kaasa, lõpuks sai Peetri töönädal ka läbi. Tööd oli palju olnud ja nagu ikka, kui tahad kiirelt teha, siis ei tule sellest midagi välja. Lubasin üks päev Marlenil, et linna minnes ostame talle rulluiskude jaoks uue koti. Vana kotil läks lukk katki ja seda enam korda ei saa. Minu enda seljakotil läks samuti lukk katki. Vahetama ei ole mõtet seda hakata, kuna odavam on uus osta. Linna jõudes oli minu esimeseks sihtkohaks kingapood. No ei saa mina sellest kuidagi mööda ja pealegi on varsti talv ja mul saapaid vaja. Juba teisest riiulist leidsin endale kingad, sobivad täpselt minu eile kantud kleidiga. Ja, mis peamine soodushinnaga, enne olid 25.- nüüd 10.-. Proovisin jalga ja täpselt nagu mulle loodud, ei saanud mina neid poodi jätta. Marlen on meil samuti kingapoe fänn ja nii ta endale sobivaid kingi vaatama läks. Läks Marlenil ka hästi, kuna ta sai uue baileriinid 5.-, roosad täpselt tema lemmikud. Saapaid seekord ei õnnestunud osta, aga mõni teinekord kindlasti. Kuna tärklis on otsas, siis tuli vene poest läbi käia. Seal on vahepeal muudatused toimunud ja müügilt võetud tärklis, mida ma tavaliselt ostan. Kuid müügil oli mingi teistsugune ja võtsin selle. Loodetavasti sobib. Seejärel oli aeg minna seljakotte ostma. Sellist suurust nagu ma tahstin enam müügil ei ole. Kuid sain natukene suurema, saabki vajadusel rohkem asju sisse panna. Marlenile vaatasime alguses spetsiaalset rulluiskude kotti, kuid lõpuks valisime tavalise. Marlen ise valis endale roosakoti, tal on tõeline roosa periood. Vähemalt on olemas kotid, millel lukud töötavad. Toidupoest sai ka mööda minnes läbi käidud ja koju tagasi tulles oli väljas pime. Mida päev edasi, seda varem pimedaks läheb. Teel koju hakkas välku lööma, taevas olid pidevalt valge. Saime oma asjadega tuppa, kui hakkas vihma sadama. Õigem oleks öelda, et kallas nagu ämbrist. Lisaks sellel sadas veel rahet, õnneks olid väiksed terad. Samma äkki, kui sadu hakkas ta ka läbi sai. Ülejäänud õhtu veetsime kodus telekat vaadates.