24.09.2015

Nagu ikka ei saanud ma ka sellel öösel normaalselt magada. Ärkasin enne kella 6 ja vaatasin tund aega kella, kuni oli aeg ärgata. Seejärel oli aeg minna hoiulapse koju ja hiljem meile temaga tulla. Meie lapsed ärkasid, kui me tulime ja seega vaatasid nad kõik koos multikaid, mängisid ja sõid. Eks ole lapsehoidmine on üks lihtne töö. Kõige raskem selle juures on vara ärkamine, kuna hiljem olin ma jälle väsinud. Seega viisin nad kooli, panin pesu pesema ja läksin magama. Uni oli jälle katkendlik ja heameelega ei oleks ma üldse voodist välja tulnud. Kuid ei ole viisakas terve päev voodis vedeleda. Mõlemad lapsed võtsid kodusedtööd kaasa, aga lõuna jooksul nad neid tehtud ei saanud. Ma lootsin, et saame õhtu rahus ja stressi vabalt veeta, kus saa sellega. Peeter saadeti taaskord teise majja, kus ootas teda mürgipritsi auto. Sellel vaja veel osi vahetada ja teises majas kas ei taheta või ei osta. Igatahes leidsid nad, et Peeter on õige mees vajalikke töid tegema. Üks teise maja mehhanik oli küsinud, miks Peetrile seal ei meeldi, Peeter oli ausalt vastanud. Eks teise maja omad teavad ise ka, mis neil teisiti on. Nt. see, et neil on must, tööriistu pead kuskilt otsima ja kätte võttes libisevad nad tänu mustusele maha. Keegi ei taha ju sellistes tingimustes töötada. Ülejäänud päev läks samamoodi nagu kõik eelmised. Peale kooli olin lastega õues ja isegi ilm oli täna soe. Homme algab hommik jälle 7. Jääb ainult loota, et laupäeva hommikul ei pea ma hoiulast võtma.