20.09.2015

Ainukene hommik nädalas, kus mul on võimalik magada. Ja, mis sellest välja tuleb? Mitte, kui midagi. Gregor ärkas üles, läks vetsu ja tegi avastuse, et elektrit ei ole. Loomulikult tuli ta ja teatas seda mulle, kellele siis veel. Lisaks teatas ta, et ta on kõht tühi ja tema tahab süüa. Oma jutuga ajas ta mul une ära ja nii ma torisedes üles tõusin. Läksid kööki ja veendusin, et ongi elekter läinud. Trepikojas ei olnud samuti elektrit ja seega on kogu majal probleem, heaseegi. Panin hommikusöögi valmis ja jäin ootama, millal Peeter voodist välja tuleb. Peeter tuli ja ta ei saanud aru, miks ma pean hommikul vara torisema. Eks ole, miks ma ei peaks, kui mul on 1 hommik võimalik magada ja ma ei saa seda teha. Peeter teatas hoopis, et ta otsib gaasiballoni välja ja paneb kohvivee keema. Vähemalt midagi positiivset. Selleks ajaks, kui saime söödud ja ma hambaid pesema minema tuli elekter tagasi. Oli ka aeg. Pühapäev ei saa mööda saata, kui turul ei käi ja nii me sinna ka läksime. Nagu ka eelmistel nädalatel nii ka täna oli seal palju rahvast. Lisaks on kohalikus külas pühad ja turul käisid ringi trummarid, koos kujude ja tantsivate inimestega. Järgmine nädal on meil valimised ja seega tehti valimiskampaaniat ka veel. Lapsed said õhupallid, meile jagati hulgim pabereid. Selle eest saime värskeid puuvilju. Õhtuks oli Marlen kutsutud sünnipäevale ja sinna me kahekesi ka läksime. Kuna meie tunneme kella, siis kohal olime õigeaegselt. Marlen viidi teiste laste juurde, kes vaatasid hobuseid. Peagi saabusid ülejäänud ja hakati jutustama. Kohalikel on kombeks rääkida läbisegi ja võimalikult kõvasti, et kõik kuuleks. Mul jooksis juhe sõnaotses mõttes selle lärmi peale kokku ja minu ainukene soov oli koju minna. Peagi kutsuti lapsed sööma ja ma rääkisin Marlenile oma plaanist. Tema sellega nõus ei olnud, kuna ta ei tahtnud üksi sinna jääda. Eriti tore, tema jookseb ringi ja mina istugu lärmavate vanemate keskel. Nojah, kuna ma koju ei tohtinud tulla, siis tuli käiku lasta plaan b. Vaatasin vasakule-paremale ja leidsin ühe väikse sõbra. Kellel veel peale minu on igav, loomulikult väikestel lastele. Nii ma, siis ühe endale küsisin ja temaga välja jalutama läksin. Milline meeldiv vaikus oli väljas, kõrv puhkas. Välja minnes oli mul kaasas kaks last, kuna üks tuli ise minuga kaasa. Igatahes läksime talli hobuseid vaatama. Hobuseid oli päris palju, üks ilusam, kui teine. Osad suuremad lapsed olid samuti hobuste juures. Vahepeal õnnestus mul oma last ka näha, kes vaatas mind sellise näoga, et ma ju ütlesin, et siin on tore. Ühe lapse isa tuli vahepeal uurima, ega ma nende lapsest tüdinenud ei ole või äkki ma ei taha teda hoida. Ei olnud mul häda midagi, Vahel on tore väikseid lapsi hoida, kes ei tahad koguaeg midagi. Seejärel oli aeg käes hobustega sõitma minna. Tallidest toodi välja poni ja 2 vahepealset hobust ja lastel jagus rõõmu pikemaks ajaks. Minu üks väike sõber arvas, et kivisid kinga sisse panna (mulle) on eriti tore mäng. Sünnipäeva lapse isa ei saanud mainimata jätta, et mul on täitsa sobilik riietus. Mul oli seljas seelik ja jalas konsaga kingad. Viimased olid eriti sobilikud kuskil hobuste joosku areenil käimiseks. Kodunt välja minnes olid mul mustavärvi kingad, tagasi tulles hallid. Vahepeal jõudsin ma üleval teise vanemate juures käia ja natukene juua. Seejärel leidsin ma ennast lauda koristamast, ei saa ma ju rahulikult olla. Ülejäänud õhtu möödus mul laste ja koristamise saatel. Ära tulles tänati, et ma neid kahte asja tegi. Kusjuures mulle öeldi, et vanemad saavad rahulikult olla, kui mina kohal olen. On vähemalt keegi, kes lastel silma peal hoiab. Koju jõudes lõid mul jalad tuld, aga Marlen selle eest oli ülirahul. Gregor ja Peeter olid käinud jalutamas jõeääres. Gregor oli tee pealt maisi leidnud, selle koju toonud, puhtaks teinud ja terad pudelisse pannud. Mis ta sellega tegema hakkab ma ei tea ju, siis tal on mõni hea idee. Lõpuks oli aeg lapsed puhtaks pesta, kõhud täis sööta ja magama saata. Nii see esimene koolinädal meil läbi saigi. Ütlesin Peetrile, et järgmine nädalavahetus ei tee ma mitte midagi, vaid puhkan. Ma ei lähe mitte ühelegi üritusel, vaid hoopis mägedesse. Kas ja, kuidas see välja tuleb näeme juba peagi.