10.09.2015

Kuna Peetri kaastöötajat täna ei ole, siis on neil täna uksed suletud ja tööd ei tehta. Peeter sellegipoolest vaba päeva ei saa, vaid läheb firma teise hoonesse tööle, päevaks. Mis teda seal ees ootab ta veel ei tea. Kuna mul on vaja linna minna, siis sõitsin Peetriga hommikul tööle kaasa. Peeter läks oma uuele saatusele vastu ja mina koju tagasi. Hakkasime linna minema ja vihma hakkas sadama. Lootsin, et see jääb peagi järgi ja linna jõudes enam ei sadanud. Parkisime auto ja jalutasime poe poole. Ilm oli kehv ja tänu sellele oli aafriklasi tänavatel suhteliselt vähe. Kesklinna üks tasuta parkla asub sellise koha peale, et tuleb aafriklaste elurajoonist läbi minna. No ei ole just meeldiv koht, kuhu tahaks minna. Poodi jõudes vaatasin kõigepealt riiulite vahel ringi, aga sobivat raamatut ei leidnud. Mis, siis ikka tuli järjekorda seista. Meele tegi rõõmskas see, et ma ei olnud ainukene lapsevanem, kes viimasel hetkel raamatuid ostab. Enne mind oli ca 10 ja peale mind veel mitu inimest. Järjekord jõudis minuni ja küsisin, mida vaja. Müüja vaatas arvutisse ja ütles, et see töövihik on koos raamatuga. Seda ma ju teadsin ja nii ma vajaliku raamatu kätte sain. Mul oli nii-nii heameel, et üks mure jälle vähe. Välja tulles ilmnes, et vihm on jälle sadama hakanud. Ütlesin lastele, et katsume auto juurde tagasi jõuda. Mine tea äkki hakkab hiljem rohkem sadama ja peamegi poe juurde ootama jääma. Selleks ajaks, kui autoni jõudsime olime me kõik märjad. Kuid polnud hullu, missioon oli täidetud. Käisime veel enne koju tulekut toidupoest läbi, et mõned vajalikud asjad võtta. Seejärel tulime koju, vahetasime riided ja jõi sooja kakaod (mina cappuccinot). Raamatut me kooli ei saanud ära viia, kuna Gregori õpetajat ei olnud. Läksime Peetrile järgi ja oh seda imet nii, kui kell kukkus ta ka tuli. Teises kohas läheb alati kauem aega. Tuli välja, et selles majas on tööajad natukene teised. Hommikul alustatakse kell 8-13-30 ja 15.30-20.00. Peeter alustab 8.30 ja siesta lõppeb neil 16.00, tööpäev kuidas kunagi. Üheks erinevuseks oli ka see, et selles kohas käiakse tööle üle ühe laupäeva, Peeter käib iga laupäev. Peetrilt oli uuritud, kuidas talle seal meeldib ja kas ta tahaks hoopis seal olla. Peeter ei osanud selle peale midagi öelda, peale selle, et tema võtab päeva korraga. Mulle ütles ta, et seal majas, kus ta muidu töötab on palju parem. Neil on valgem, puhtam, pesemisruumid paremad jne. Seal, kus ta täna peab olema on ühtlane fekaalikiht igalpool. Tundub, et midagi ära ei vistata. Kui mingit tööriista on vaja, siis pead kuskilt otsima. Lisaks ei viitsi keegi tööriistu puhastada ja need libisevad lihtsalt käest. Pisiasjad, aga ikkagi ebameeldiv. Kas Peeter peab sinna edaspidi ka jääma näitab aeg. Ahjah tänases kohas tegeletakse traktoritega. Õhtul läksime nagu ikka lastega mängukale, ei midagi uut. Ei saanud me seal eriti kaua olla, kui nad hüüdsid, et isa tuleb. Mina mõtllesin, et hea nali (nad vahel teevad nii). Kuid nähes autot ilmnes, et seekord oli tõsi. Tuli välja, et nö uues kohas ei olnud midagi teha ja Peeter saadeti koju ära. Enne seda oli ta keeranud ühe poldi lahti, mida teine mehaanik oli 2 päev teinud. Nii me perekondliku õhtu õues veetsime, kiiret ei olnud kuhugile. Homme on meil püha ja seega tööpäev ei ole. Gregor tuli juba ideega välja, mida homme teha ja me olime temaga nõus. Ma lubasin Marlenile juba ammu, et värvin tema pea ära. Täna sai see lubadus lõpuks teostatud. Eestis olles nägin müügil väikestes pakkides toonivat juuksevärvi ja ostsin seda. Üks oli punane ja teine pruun, et Marlen saaks valida. Seekord tahtis ta punast ja selle me ka pähe panime. Ära värvisime ainult pealmised juuksed, ehk küljed jäid pruuniks. Värv jäi täitsa ilus ja Marlen ise on väga rahul. Natukene võõras on, aga küll me harjume. Pilti Marleni soengust ja värvist saab näha minu facebooki.com lehelt.