07.09.2015

Kell oli 5.15, kui Peetri telefon tegi imelikku häält. Sellest piisas, et mul uni ära läheks. Keerutasin voodis ja kirusin ennast, et ei saa magama jääda. Kell muudkui läks, aga und ei kusagil. Kuulsin, kuidas naabrid keerasid ukse lahti ja läksid tööle. Midagi kõike vaikuses ei kuule ja seda enne kella 6 hommikul-öösel. Magama jäin enne kella ja ärgates oli esimene mõte, et saada Peetri tööle ja magan edasi. Hetk hiljem taipasin, et mul ei ole selleks aega. Kuna Gregoril on 1 asi kooliks puudu, siis on mul plaanis linna minna. Ma tahaks selle viimase asja ära osta, et ei peaks viimasel päeval mööda poode jooksma. Puudu on rasvakriidid, mida eelmine aasta oli igas poes, see aasta on müügilt kadunud. Selleks, et me saaks linna minna on vaja lõunaks söök valmis teha. Täna on menüüs kana-kartuli-porgandid koore kastmes. Kõigepealt praadisin sibula-küüslaugu, lisasin kana ja lõpuks juurviljad ja koore. See on üks toitudest, mis süüakse kiirelt ära. Ahjah hommikul ärkasin Peetri telefoni heli peale. Hiljem tuli välja, et telefoni aku hakkas tühjaks saama ja telefon andis valjuhäälselt sellest teada. Sellest ka antud heli. Imelik kogu asja juures oli see, et Peeter pani õhtul telefoni voodi kõrvale laadima. Hommikul telefon laadijas ei olnud, tundub, et meil on kodukäia, kes ta laadijast ära võttis. Kuna me lähme ratastega Peetri töö juurde, siis andisin talle oma käekoti kaasa, et ta selle autosse paneks. Ma ei saa ju minna rattaga käekott õlal. Konsakingad peaks ka veel paneme, siis oleks vaatepilt täiuslik. Peeter läks kott üleõle ja ütles, et ta käib sellega nüüd terve päeva. Lubas heebli ja muud tööriistad sinna sisse panna. Nii, et tõenäoliselt olen ma kotist ilma. Ongi põhjust uus osta. Selle peale tuleb mul meelde, et Eestis käies ostsin ma uue koti (selle sama, millega Peeter tööle läks). Mina valisin koti poes välja ja hakkasin kassasse minema. Peeter leidis sama koti, kuskilt teiselt riiulilt ja tõi mulle näha. Ainukene vahe, mis kahel kotil oli, oli hind, Peetri leitud oli 2.- odavam. Müüja ei osanud öelda, millest on hinna vahe tingitud. Mina võtsin igatahes odavama koti ja kassas küsis Peeter veel allahindlust. Seda saime ka, kuna maksime sularahas. Nii, et kelle kotti vaja minge Sikupilli keskusesse valik oli suur ja hinnad ei hammustanud. Lapsed ootasid, et saaks juba rattaga sõitma minna. Nimelt oli neil kaval plaan valmis mõeldud ja see ootas täitmist. Plaan oli selline, et Gregor võtab Marleni ratta, Marlen minu ja mina Peetri oma. Me ei ole Gregorile uut ratast osnud ja seega on tema ratas ainukene, millel ei ole käike. Selle eest on Gregoril väga hea ratas ja ta sõidab sellega ilma probleemideta. Kuid, kui on võimalus sõita õe omaga, siis ta teeb seda. Seda enam, et täna said kõik kellegi teise ratta. Marlenile on minu rattas natukene suur, aga ta ei kurda. Sõit ise läks suhteliselt kiirest, nagu ikka. Hea on, kui lapsed on suured ja oskavad ise sõita. Seda enam, et nad ei vingu miks me peame jälle minema. No vahel juhtun, et neil ei ole tahtmist sõitma minna. Jätsime rattad Peetrile töö juurde, võtsime auto ja läksime poodi. Poodi jõudes läksime otsejoones riiuli juurde, kus on koolitarbed. Oh seda imet, meie otsitud toode oli olemas. Nüüd võib öelda, et meil on kõik vajalikud asjad olemas. Kui ma just midagi unustanud ei ole. Homme viime asjad kooli ära ja jääme kooli algust ootama. Ostsin mõlemale veel uued karbid, kuhu saab söögi kaasa panna. Meil on igasugu karpe piisavalt kodus, aga vahel kuluvad uued ära. Seejärel oli meil aega ja jõudsime mängukal olla, kuni oli aeg Peetrile järgi minna. Kuni Peeter oma tööd lõpetas hakkasin mina rattaid autosse panema. Eestisse tules tõstsime me 3- e istme välja ja ei ole seda veel tagasi pannud. Kui 3-e on autos, siis lähevad rattad külje uksest sisse ilma probleemideta. Hetkel on üksid istmed ja külje uksest rattad ei mahu. Seega vaatasin, mõtlesin ja hakkasin proovima. Kõige targem tundus panna kõige suurem ratas esimesena. Keerasin enda ratta lenksu teistpidi ja Peetri ratta kõrvale mahtus minu oma ka ära. Jäi veel Marleni oma ja see ei tahtnud esialgu mahtuda. Mõtlesin juba, et peab esimese ratta alt ära võtma, kuid tulin hoopis mõttele külmkapp eest ära võtta. Panin ratta külmkapi asemele ja imekombel läks luuk kinni. Küll ma olen ikka andekas. Kusjuures me eile Peetriga arutasime, et kui ei mahu kõik, siis jätame talle töö juurde ja õhtul toob ära. Õhtul olime lastega väljas ja hiljem käisid nad tantsu hrjutamas. Palusin neil küsida, mis päev esinemine on, aga neil mõlemal läks see meelest. Küll ma saan selle teada. Peeter selle eest tegi uue rekordi ja jõudis väga hilja koju. Neil kipub olema nii, et iga esmaspäev on mingi jama ja päev läheb pikale. Täna oli vaja haagis korda saada, kuna see peab kell 5 hommikul piima järgi sõitma. Nagu ülemus ütles, pidid lehmad nisad püsti ootama. Ja nagu ikka, kui on kiire, siis ei taha töö kuidagi edeneda. Peeter ütles, et lõpuks olid neil mõlemal juhtmed nii koos, et ei osanud enam lihtsaid asju teha. Nii juhtub, kui tööpäev läheb liiga pikale. Seda ei tasu muidugi loota, et hommikul hiljem minna saab.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

14.05.2014

22.04.2016

Lihtsalt üks jutt.