27.07.2015

2015 Tänasest hakkab/hakkas uus elu. Täna on käes see kaua oodatud päev, esimene tööpäev. Tuleb tõdeda, et öösel me kumbki eriti magada ei saanud. Ju oli ärevus, teadmatus uue ees nii suur. Seega olime mõelmad enne kella üleval ja nagu vanadel headel aegadel läksin kööki. Tegin kohvi ja söögi valmis, Peeter sõi ja nagu ikka läks tema tööle. Uue töökoha eelis on see, et päeval saab siesta ajal kodus käia ja õhtul peale tööd saab ka koju. Mida paremat veel tahta. Peeter hakkab taaskord autosid remntima. Esialgu tehti lühiajaline leping, et näha kas ta ja mida ta oskab. Hiljem tehakse otsus, kas teha leping või mitte. Kuid algus on tehtud ja jääb loota parimat. Autode parandamine on see, mida Peeter väga hästi oskab ja küll sellest saadakse peagi aru. Täitsa harjumatu oli päeval lastega üksinda kodus olla. Kuigi jah, hakkasin minagi korralikuks ja tegelesin koristamisega. Ma hakkasin juba reedel lastele rääkima, et esmaspäeval hakkame koristama. Tuletasin neile seda järgnevatel päevadel korduvalt meelde. Muidu nad ütlevad, et nad ei ole midagi kuulnud ja nad ei saanud aru. Igatahes juhtus täna ime ja nad hakkasid esimese korralduse peale omi asju kokku korjama ja endi tube koristama. Vau, tasus ära see pidev rääkimine. See on kuidagi viimasel ajal tahaplaanile jäänud. Lisaks sellele tegin esimest korda borŝi põhja ja panin purkidesse. Kogu see puhastamine ja tükeldamine võttis mitu head tundi, ( kööbikombaini mul ei ole). Igatahes sain ma lõpuks kõik keedetud ja purkidesse. Loodetavasti sai hea. Peetri esimene tööpäev läks enam vähem. Esimesed remondid said tehtud ja loomulikult sai maniküür rikutud. Kuidas asjad täpsemalt hakkavad olema ja , mis edasi saab seda näitab aeg Igatahes tuleb meil nüüd hommikuti vara ärgata ja seega enam poole ööni õues olla ei saa. Esialgu me kellegile ei ütle, et Peeter tööl käib ja seega mängukal teatasime, et tegime lihtsalt oma päev kava ümber. Eks saladust ole raske hoida, aga kuni asi kindel ei ole pole mõtet sellest rääkida.