19-25.01.2015

Lastel on täna ja homme koolist vabad päevad. Täna on kooli üks kolmest vabast päevast ja homme on püha. Selleks, et lastel oleks tore päev tellis linnavalitsus batuudid. See omakorda tähendab seda, et lapsed saavad 2x2 tundi hüpata. Ja, mis peamine see kõik on tasuta nagu ka eelnevatel kordadel. Hommik algas kiire söögiga, sesr juba oli aeg hüppama minna. Kokku oli ülesse pandud 5 erinevat atraktsiooni. Üks oli tehtud kõrgema äärega kummituba, kus sai jalgpalli mängida. Seal olid suurema osa ajast suuremad lapsed. Ühe peal oli pull ja sellega sai sõita (nagu filmidest). Sellest kujunes laste jaoks kõige põnevam atraktsioon. Pulli peale oli koguaeg järjekord, kusjuures keegi ei trüginud ja käituti tsiviliseeritult. Pulli juhti puldi pealt ja vastavalt lapse vanusele tehti kas kiiremat või aeglasemat sõitu. Need, kes liiga palju olid seal juba käinud kukutati suhteliselt kiirelt maha. Meie lastel läks päris hästi ja nad said mõlemad korduvalt päris pikalt sõita. Lisaks oli vel 3 erinevat batuuti, kus sai hüpata. Lastel tegevust jagus ja ainukene asi, mida nad tahtsid oli juua. Õnneks olime me nii targad ja võtsime joogi kaasa. Pausi ajal käisime kodus söömas, Marlen tegi oma koolitööd ära ja mõlemad lapsed jõudsid lugeda. Seega oli igati korda läinud päev. Teisipäeval oli sõbranna lapse sünnipäev ja käisime neil külas. Lapsed said mängida, kooki süüa ja multikaid vaadata. Meie ajasime niisama juttu ja jõime teed. Kolmapäeval läksid lapsed jälle kooli ja meil oli aeg tööhõiveametisse minna. Seal vormistati viimased paberid ja öeldi, et töökoht saatis vajalikud paberid ära. Uskumatu, ma oleks arvanud, et nad jätavad saatmata. Peeter hakkab igakuiselt raha saama ja seda kauem, kui me oskasime arvata. Ametnik, kelle juurde me sattusime oli pikaaja meeldiv. Tavaliselt on kõik ametnikud kibestunud, kuid seekord oli selline, kellega tekkis tunne, et ta tahab sind aidata. Muidu on see, et kedagi ei huvita, kuidas sa aru saad või miks sa üldse siia tulid. Võrreldes Eestiga on siin erinev see, et igakuiselt ei pea ametis ennast näitamas käima. Siin on vaja teatud ajatagant netis mingi lehel märg teha, et oled jätkuvalt töötu. Kuidas see täpselt käib ma veel ei tea. Linnast tagasi tulles ootas mind ees vestlus Gregori õpetajaga. Gregor peab lugemist-kirjutamist harjutama igapäev ja numbrid pidid tal samuti segamini olema. Lisaks on tal probleem r-tähega ja õpetaja lubas nö logopeedi käest küsida, kas ja mida me peame sellega tegema. Muidu pidi Gregor koolis hästi hakkama saama, ta pidi tahtma koguaeg vastata, kui õpetaja midagi küsib. Teiste lastega saab ta samuti hästi läbi ja probleeme tal ei ole. Heaseegi. Peeter on viimastel päevadel tubli olnud ja rattaga sõitmas käinud. Nagu ta ise ütleb, siis peale esimesi meetreid on juba tunne, et enam ei jaksa. Kuid ta läheb siiski edasi ja mõne ajapärast on kergem hakanud. Endalegi märkamatult on tal lõpuks hulk kilomeetreid maha sõidetud. Gregor ärkas öösel ja hakkas nutma. Läksin vaatama, mis juhtus ja tema teatas, et ta ei saa magada kuna keegi käis tema toas. Nojah sellest lugesin mina välja, et tema hakkab haigeks jääma. Seletasin talle, et keegi ei käinud tema toas ja ta nägi paha und. Gregor ajas oma jpru vastu ja keeldus magama jäämast. Selle peale tuli Peeter ka kohale ja seletas talle omakorda, et kedagi ei olnud. Katsusin Gregori pead ja see oli nagu tavaliselt, selle eest põsed olid kuumad. Otsustasime, et Gregor jääb homme koolist koju, kuna suuretõnäosusega jääb ta haigeks. Natukese ajapärast oli Gregor nõus magama jääma. Hommikul ärgates Gregoril palavikku ei olnud, kuid ta köhis. Kuna me öösel otsustasime, et ta kooli ei lähe, siis saatsin ta voodisse tagasi. Marlenile panin asjad kaasa, ta sõi ja läks üksinda kooli. Mina läksin voodisse tagasi ja magasin edasi. Lõpuks oli aeg ärgata sööma hakata ja lõunaks süüa teha. Peagi läksin kooli Marlenile järgi ja viisin Gregori kodusedtööd ära. Nii, kui ma tema klassi juurde jõudsin tulid teised lapsed jooksuga minu juurde. Kõik küsisid, kus Gregor on ja miks ta koolis ei ole. Seletasin neile, et Gregor on natukene haige ja täna kooli ei tule. Sama juttu sain ka õpetajale rääkida ja tema lubas pärast kodusedtööd Marleni kätte anda. Gregoril palavikku ei ole, kuid ta köhib natukene, ei midagi hullu. Nädalalõpp on kätte jõudnud ja külmkapp on märkamatult tühjaks saanud. Seetähendab, et tuleb poodi minna. Nagu ikka olid kõik kohad rahvast täis ja rabati nagu viimast päeva see aasta oleks poed lahti. Meie saime enam vähem vajalikud asjad ostetud, v.a. need mis unustasime. Pühapäva hommikul hakkasid lapsed juba varakult küsima, kas me turule ka läheme. Väljas oli ilus ilma ja seega otsustasime minna. Huvitaval kombel oli täna nii kauplejaid, kui ka ostjaid vähem. Õunad, pirinid, mandariinid, apelsiinid said ostetud ja loodetavasti mõneks päevaks jätkub. Oleks tahtnud maasikaid samuti, aga need ei näinud sugugi sellised välja, et oleks tahtnud osta. Koju jõudes ütles Marlen, et tal on külm. Nojah, nüüd on siis viirus meie majja jõudnud. Kraadides ilmnes, et väike palavik on ja seega täna me enam välja ei lähe. See on kohati nagu needus, kui õues ilusad ilmad jäävad meil lapsed haigeks. Kuid see on mööduv ja peagi saavad lapsed terveks. Õhtul oli palavik 38,0 ja seega Marlen homme kooli ei lähe. Mõlemad lapsed köhivad ka ja rohtu meil kodus ei ole. Gregor läheb igatahes hommikul kooli ja eks näis, mis edasi saab.