14.08.2015

Öösel ei saanud me Peetriga magada, ei tea kas oli palavus või ärevus. Nii, et hommikul olime juba enne kella üleval. Peeter teatas, et tema läheb töö juurde puhkama. Lisaks tahtis ta, et ma otsiksin välja tema jalanõud. See ei oleks üldse raske ülesanne, aga antud jalanõud asuvad nagu ikka kõige alumises kastis. Lisaks sellele on kastide ees jalgrattad. Nii, et pool elamist tuleb ümber tõsta. Meil oli vaja poest läbi käia, et ühtteist kaasa osata. Autot meil nagu ikka ei ole ja seega tuli ratastega minna. Marlen läks välja ja hetk hiljem teatas, et tal on rehv katki. Einoh tore, hakkab jama pihta. Andsin talle enda ratta ja lootsin, et ta suudab sellega kohale sõita. Muretseda tuli ka sellepärast, et keegi rohkem okkaid ei saaks. Kohale jõudsime ja kellegil midagi katki ei olnud. Marlen sai suure rattaga üllatavalt hästi hakkama, ise oli ta rahul. Poodi jõudes ilmnes, et parkla on silmini autosid täis. Homme on püha ja seetähendab, et 2 päeva on poed kinni. Kärude järgi oleks arvanud, et pood on vähemalt 2 nädalat kinni. Saime oma asjad kätte ja läksime tanklasse. Arvata on, et põleva tulega me väga kaugele ei jõua. Kütuse liitri hind oli 0.98, pole paha. Kuna me saime liiga kiirelt oma käigud tehtud, siis saime Peetrit oodata. Kasutasime aega otstarbekalt ja korjasime ülearused asjad autost kokku. Ei ole ju mõtet kõike ebavajalikku kaasa vedada. Lapsed pakkisid oma riided hommikul ära. Mina ütlesin mida nad enam vähem peavad kaasa võtma. Pärast vaatasin asjad üle ja tegin mõned korrektiivid, kuid nad said täitsa hästi hakkama. Peeter jõudis töölt koju ja pidime peale sööki hakkama asju autosse viima ja teele asuma. Aeg läks kuidagi märkamatult, kõht oli täis ja uni tuli lihtsalt peale. Tahtmine minna oli suur, aga uni tegi oma töö ja otsustasime öö kodus olla ja hommikul teele asuda.