14-18.01.2015

Täna oli ärkamine juba natukene kergem, kuigi oleks edasi ikkagi maganud. Gregor hakkas sööma ja Marlen jõudis ka kööki. Hakkas tema endale süüa võtma ja mina ei lubanud tal võtta, mida ta tahtis. Põhjus väga lihtne. Tal seisab külmkapis avatud jogurt ja see tuleb enne ära süüa, kui uus toit võtta. Selle peale sai Marlen pahaseks ja tal jäi hommikusöök vahele. Ei ole ju normaalne, et ostame süüa, võtame mõne suutäie ja viskame ära. Sellest võib järeldada, et lõunaks on Marlenil kõht tühi. Päev möödus enam vähem udust ilma vaadates. Täitsa ära tüütab see udu koos rõske ilmaga. Nagu arvata oligi, siis lõunaajal käis söömine Marlenil kiirelt ja ta võttis juurdegi. Õhtul oli väljas enam vähem ja saime mängukal olla, kuni Marlen läks trenni. Nii need päeva vaikselt lähevad. Üks päev tõi Peeter auto istmed tuppa ja pärast tegime auto seest puhtaks. Saime Eestist endale uued padjad ja kohe tekkis uus probleeme. Nimelt olid meie vanad padjad väiksemad ja seega on suuremaid padjapüüre vaja. Mis, siis ikka tuli riie kapist välja otsida, masin tegisest kapist ja tööle hakata. Aega läks asja sai, enam vähem tuli välja. Või peaks ütlema, et esimese korra kohta õnnestus päris hästi. Seejärel meenus mulle, et ühed teksad ootavad uue lukku ette õmblemist ja selle tegin samuti ära. Peetri pükstel on lukk kohe-kohe katki minemas ja see oleks ka vaja ära teha. Peeter arvas, et enne, kui katki ei ole me ei vaheta. Suur mees ise teab. Marlen sai tunnistuse lõpuks ja parem oleks, kui me poleks seda näinud. Midagi head seal ei olnud, nagu arvata oligi. Suurimaks probleemiks on siiani lugemine-kirjutamine, muidu pidi enam vähem olema. Jätkuvalt tuleb iga päev lugemist-kirjutamist harjutada. Saaks Marlen sellest ise ka aru, siis see oleks juba pool võitu. Laupäeval käisime vaheldusemõttes Andorras. Diisli hind oli aegade parim, liiter maksis 0.899. Paljudel vajalikel toodete olid soodushinnad ja nii me oma varusid täiendasime. Gregor sai vanaisa juurest endale mängukoera, kes on hetkel tema suur lemmik. Koera võttis ta Andorrasse minnes kaasa. Õhtul pesema minnes ilmnes, et koer on autos ja ma läksin sellele järgi. Tuppa tagasi tulles ilmnes, et vannitoas on paanikaosakond avatud. Nimelt oli seal ämblik. Peetrile ei meeldi ämlikud ja lapsed tegid samuti nägu, et nemad kardavad. Mis mul muud ülejäi, kui päästa ämblik. Ämblik muidugi ei arvanud sellest midagi ja ronis koguaeg paberi pealt maha. Lõpuks kukks ta vaiba peale ja koos vaibaga viisin ma ta treppikotta. Pühapäeval paistis üle mitme päeva päike ja ma leidsin, et see on hea aeg koristamiseks. Selleks, et keegi mulle jalgu ei jääks saatsin Peetri koos lastega õue. Mulle tundub, et põrandaid pesta on palju parem, kui üksi kodus oled. Tegin aknad lahti, tuppa tuli värkse õhk ja peagi olid põrandad kuivad. Ja jälle üks nädal läbi.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Puhkusele sõit.

Madrats 2.

Õpetlik lugu.