10.08.2015

Öösel oli jälle õhku ja hommikul oleks edasi maganud. Kuid ei, uus töönädal on alanud ja tuleb tõusta. Peeter sõi ja nagu ikka läks tööle. Mina ootasin, kuni lapsed ärkasid ja hakkasin omi töid tegema. Pesu sai pestud ja toad korda, paberid sorteerisin ka ära. Seejärel käisime raamatukogus, lapsed viisid ühed raamatud ära ja võtsid uued. Järgmine käik oli linnavalitsusse, kuna mul oli ühte paberit vaja. Ka selle saime ilma probleemideta kätte. Nii, et ühe hommiku kohta jõudsime me päris palju tehtud. Küll me oleme tublid. Lapsed selle eest ei olnud üldse tublid ja ei saanud kohustusliku programmi tehtud. Seega oli neil bassein jälle keelatud. Miks nad ei taha teha? Põhjus on väga lihtne, üksi nende sõber ei tee vaheajal midagi. Kuigi kõik peaksid harjutama lugemist-kirjutamist. Vähemalt suuremale osale on õpetaja nii öelnud. Ma olen osade vanematega suhelnud ja nad vaatavad mind nagu lapsepiinajat, kui ma neile endi päevakavast räägin. Nende lapsed ei taha ja lihtsalt ei tee. Lapsed suhtlevad omavahel ja eks sealt ole meie omad selle tarkuse võtnud, et ei tee ja kõik. Vot, kui ei tee, siis kuhugile ei lähe ka ja kõik. Marlen sai oma asjad õhtuks tehtud, Gregoe peale lugemise ei teinud midagi. Või tegelikult said nad ikka midagi tehtud küll. Nimelt vingusid ja sellest sain mina omakorda peavalu. Oh ma ei jõua seda kooli algust ära oodata. Peeter suutis täna kaks korda koju tulemisega hiljaks jääda. Tööd ja tegemist oli nii palju, et ei saanud kuidagi koju. Huvitav on see, et muidu on nädala alguses vaikne, kuid nädalad on erinevad. Mõlemad lapsed käisid õhtul trennis tantsu harjutamas. Marlen teatas tagasi tulles, et tal läks halvasti. Miks, seda ma ei tea, kuna ta ei vastanud. Gregor tuli tagasi ja teatas, et tal läks väga hästi ja tants tuli hästi välja. Meie näeme nende õpitut septembris.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Puhkusele sõit.

Madrats 2.

Õpetlik lugu.