01-02.08.2015

Nädalavahetuse hommikute juures on tore see, et saad magada kaua tahad. Töönädal oli pikk ja väsitav ja seega olime väikese laisklemise ära teeninud. Kuid jah kauaks seda endale lubada ei saanud, tuli tegutsema hakata. Sellel nädalal on külmkapp märkamatult tühjaks saanud. Ei teagi kas kõik on rohkem sööma hakanud või on see tingitud sellest, et eelmine nädal me ostsime mõne vajaliku asja ja kõik. Igatahes ootas meid ees käik turule ja poodi. Me oleme jätkuvalt ühed paljudest siinsetest elanikes, kes käivad turul. Laupäevase turu juurs meeldib mulle see, et seal on suur valik puu-ja juurvilju. Samuti on kõike võimalik osta erinevate hindadega ja, mis peamine turg on jätkuvalt ainukene koht, kus värsket peeti müüakse. Tegelikult on huvitav vaadata, kuidas inimesed ringi käivad, vaatavad pakutavat kaupa. Proovivad kaupmeeste poolt pakutavaid puuvilju. Meil oli seekord vaja kartuleid ja sibulaid ja nii me tiiru peale tegime ja tundus, et seekord tuleb tühjade kätega lahkuda. Kuid jõudsime ühe leti juurde, kus pani just uusi kartuleid välja. Samuti saime sealt sibulad, paprikad, tomatid ja suured tükid arbuusi maitsmiseks. Arbuusi ostsime kõige lõpuks. Üldiselt oleme läinud seda teed, et turult võtame max 1 arbuusi ja meloni. Kuna nende kipuvad kiiremini käest ära minema. Poest võtame veel mõnd ja saabki jäll nädala mööda. Kuna ilm on jätkuvalt kehv st basseini minna ei saa, siis otsustasime ratastega sõitma minna. Me oleme see aasta kuidagi laisad olnud ja perekondlikke väljasõite vähe teinud. Kuid se viga sai parandatud ja lähimad külad läbi käidud. Laste suurimaks rõõmuks oli see, et sai mänguväljakutel käidud. Nagu ikka hakkas lõpuks pimedaks minema ja oli aeg koju minna. Gregor teatas, et tema ei taha mägedest (paari meetrised künkad) ülesse sõita ja nii me laugema tee kanali kõrvalt valisime. Peeter sõitis kõige ees, lapsed tema järgi ja mina viimasena. Järsku nägi Peeter mindagi vees, jäi seisma ja otsis taskust telefoni. Sellel hetkel jõudsin ma nii kaugele, et nägin ka, mis toimub ja tegin sama. Tuli välja, et vees oli õhtust suplust või siis jahutust võtmas metssiga. Siga hakkas Peetri poole ujuma ja üks hetk tekkis tunne, et kohe ronib ta mööda betoon äärt ülesse. Peeter soovitas seal teiselepool ujuda ja seda siga ka tegi. Lapsed saatsime ratastega kaugemale juhul, kui siga peaks ikkagi välja tulema. Kuid nagu Peeter ise pärast ütles oli tegemist väga kuuleka seaga, kes käskluse peale kaugemale läks. Tegime videod ära ja pidasime parmaks sealt ära tulla. Mine tea äkki ilmuvad kuskilt sea kaaslased välja või tuleb ta ise välja. Nii, et edaspidi pab nuga kaasas kandma, kuidagi peab ennast vajadusel kaitsta saama. Seega seapraad jäi seekord ära ja seanahka meil ka ei ole. Pühapäeval läks väljas soojemaks ja sai jälle ujumas käidud. Vesi oli natukene jahe, aga selle eest värskendav. Õhtul käisime jälle ratastega sõitmas, kuid midagi „huvitavat“ei olnud.