15.12.2014

Hommikul oli meil vaja minna Marleniga arsti juurde. Seega oli meil vaja kiirelt süüa ja linna minna. Jõudsime õigeks ajaks õigesse kohta. Etteruttavalt võin öelda, et Marlen ei ole haige. Probleemiks on hoopis Marleni juuksed, mis ei taha kuidagi kasvada. Peeter leidis ühe firma, kes tegeleb peanaha ja juuste uuringutega. Mõtlesime, kuna me juba siia tuleme, siis käime ja teeme uuringu ära. Aparaadiga vaadati üle juuksed ja peanahk ja midagi ei leitud. Seetähendab, et probleemi, kui sellist Marlenil ei ole. Tuli välja hoopis, et Marlenil on lokkid ja seega jääb mulje, et tema juuksed ei kasva. Lisaks soovitati kasutada niisutavat shampooni ja palsami. Nii, et ootame ja loodame, et kunagi on Marlenil pikad juuksed. Arve jäi kohapeal maksmata, kuna kohapeal ei saa kaardiga maksta. Lubati, et saadetakse e-maili peale arve. Järgmisena oli meil plaanis järgmisi inimesi üllatada. Kuid meil ei õnnestunud antud inimesi töö juurest leida ja otsustasime neile koju minna. Enne seda nägime politseid kiirust mõõtmas ja ma läksin nendega rääkima. Meil oli jätkuvalt soov saada teada, milline peab olema pilt kiiruse ületamise korral. Tuli välja, et erinevates riikides võivad olla erinevad pildid ja nad ei osanud Hispaania kohta midagi öelda. Selle eest sain nende käest teada, et kinnipidamise korral on õigus nõuda tõlki näiteks. Jõudsime meie külla ja saime üllatuse tehtud. Lisaks saime juttu rääkida ja toreda õhtupooliku veeta. Koju tagasi tulles ootas meid ees külaline ja seega sai õhtu kiirelt läbi.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

14.05.2014

Marlen vingus hommikul jälle, et midagi ei ole süüa. Sink on otsas ja ei saa sinki ja praemune teha, samuti ei olnud tema jaoks sobivat jogurtit. Uskumatu. Gregor see eest leidis endale sobiva söögi ja hakkas sööma. Mina panin nagu ikka neile söögid-joogid kaasa ja viisin nad kooli. Tagasi tulles oli meil Peetriga aega hommikust süüa, vaadata-oodata, mis päeval meile pakkuda on. Kuna keegi ei helistanud, siis ütlesin, et meil oleks vaja poes ära käia. Ja seda me ka tegime ja homme hommikul ei tohiks Marlenil söögiga probleeme olla. Kuid selles ei saa kunagi kindel olla. Kool sai läbi ja lapsed tulid koju, olime natukene aega väljas ja, siis läksime linnavalitsusse. Enne meid oli üks inimene, kes seletas ja küsis sekretärilt koguaeg midagi. Kui me olime seal juba mõndaaega seisnud, siis ütles ta sekretärile, et see küsiks, mis me tahame. Ütlesime, mis meil vaja on ja paar minutit hiljem oli meil vajalik paber olemas. Seega võisime koju sööma tulla. Lapsed läksid kooli tagasi, Peeter si...
Lisateave

22.04.2016

Kujutis
Päevad ei ole vennad ja nii algas tänane hommik Marleni soolokontserdiga. Köha hakkab ära minema, aga vahepeal on ikka vaja köhida. Loomulikult on vaja seda tegema hakata kella 7 hommikul. Võiks ju tunni kauem oodata. See ajas omakord Gregori üles ja nii nad jälle liiga vara üleval olid. Ausõna ma annan neile varsti unerohtu, et nad ise magaks ja teistel ka magada laseks. Võimaluse korral läheks ma hoopis puhkusele kuhugile….soojalemaale. Minu helesinine unistus, aga ma ei hakka siin kohal sellest rääkima. Ees on ootamas tegus päev ja, kuidas see läheb näitab aeg. Hommik kulges vaikuses nagu ikka, mõned kodusedtööd ja kõik. Söögi tegin valmis, lastel käisin koolis järgi. Ei midagi huvitavat. Peale lõunat tuleb kontsert ja õhtul peale trenni läheme linna. Lapsed läksid peale lõunat kooli ja sealt edasi nö kohalikku kultuurikeskusesse, kus toimub kontsert. Mina selles eest viisin Peetri tund aega varem tööle tagasi, kuna mul on pärast autot vaja. Ja hiljem sellele järgi minna ei ole või...
Lisateave

Lihtsalt üks jutt.

 Ma olen juba mitu päeva mõelnud, kas peaks ühest teemast kirjutama. Teema mõte on märgata ja vajadusel/ võimalusel teisi aidata. Üldiselt ei meeldi mulle ennast kiita või öelda vot mina tegin seda. Eelistan selle kohapeal tagasihoidlikuks jääda. Lugu ise on lihtne. Käisin üks päev poes, väike küla pood (mitte meie külas). Minu ees olid kolm last, kuskil 10-13 aastased. Hakkasid nemad maksma ja tuli välja, et neil pole piisavalt raha. Müüja küsis neilt, millisest ostust nad loobuvad, arutasid omavahel. Lõpuks otsustasid lapsed ühest joogist loobuda. Mina küsisin lastelt, kui palju neil puudu jääb. Tuli välja, et 0.15 senti. Ütlesin, et ma annan neile selle raha. Lapsed oli rõõmsad ja tänasid mind. Müüja oli üllatunud, et ma lapsi aitasin. Ma oleksin suurema summa ka andnud. Alati ei saa mõelda ainult raha peale. Tähtis on märgata ja aidata inimesi, kes on meie kõrval. Ära antud summa ei olnud suur ja ma ei jäänud seepärast vaesemaks. Kuid ma sain aidata kedagi ja see on peamine. Ku...
Lisateave