07.12.2014

Kella 4 ajal hommikul ületasime Saksamaa piiri. Tuleb välja, et mööda tasulist teed tulles võidame me ajas ca 4-5 tundi. Kuigi jah tasulise peale tuleb maksta, aga hetkel on see ennat õigustanud. Uni tuli peale ja otsustasime parklas väikese uinaku teha enne, kui lapsed ärkavad. Mõndaaega magatud ärkasin ülesse, kuna külm hakkas. Peeter pani auto uuesti tööle ja peagi läks soojemaks ja kõik ärkasid ülesse. Jätkus sõit ja laste rõõmustamiseks läksime McDonaldisse, kus nad said hommikust süüa. Millegipärast nende kohv ei kõlvanud kuhugile, nagu ikka. Mõtlesime, et käime hiljem kuskilt poest läbi ja vaatame midagi süüa. Selle peale me ju ei tulnud, et pühapäval on Saksamaal poed kinni. Seega ei saanud me kuskil poes käies aega kulutada ja saime edasi sõita. Nägin teeääres seisma ühte autot ja mõtlesin, miks ta nii imeliku koha peal seisab. Peagi keeras see sama auto mulle ette ja hetk hiljem tuli tahaaknda peale kiri. Tegemist oli politseiga ja nad käskisid endale järgnedada. Keerasime parklasse ja erariides politseinikud tulid meie juurde. Üks tuli minu ja teine Peetri ukse taha. Mõlemad esitasid tõõtõendid ja hakkasid rääkima. Pole midagi teha, aga me ei saanud neist midagi aru. See, kes minu juurde tuli rääkis inglise keelt ja soovis näha minu lube, autodokumente ja kõigi passe. Peetrilt küsiti samu asju ja nii me korraga dokumente minu kotist hakkasime võtma. Küsisin, miks meid kinni üldse peeti ja öeldi, et lihtsalt rutiine kontroll. Küsiti, kus me käisime, miks ja kuhu läheme. Saime dokumendid kätte ja meile öeldi, et oodake ja mind minema. Alguses tundus, et nad lähevad oma autosse ja teevad põhjaliku kontrolli. Selle asemel jäid nad oma auto taga seisma, vaatasid meie dokumente, rääksid ja tulid tagasi. Saime asjad tagasi, sooviti head reisi ja näidati, kuidas maanteele tagasi sõita. Kogu suhtlemine jättis positiivse mulje. Poole jõudes käisime poes ja seejärel söömas. Toit oli hea ja tekkis tahtmine ööseks kõrval olevasse hotelli minna ja hommikul uuesti sööma. Selle asemel võtsime uued kohvid ja sõit jätkus. Vahepeal tekkis udu ja ei olnud midagi näha. Peeter sõitis ja mul oli kohati tunne, et ta kihutab liiga palju. Peeter püüdis teiste autode järgi sõita, et oleks parem teed näha. Koos selle uduga tuli uni peale ja oleks tahtnud kuhugile magama minna. Selle asemel jätkasime sõitu ja pidasime plaani kuhugile ööbima minna. Õnneks või ka mitte ei leidnud (ega ma väga ei otsinud) kohta kus võiks ööbida. Jäime ühe tankla juures seisma ja magasime mõned tunnid. Seekord jätsime mootri tööle ja külm ei hakanud. Pigem hakkas palav ja lisaks sirutas Gregor oma jalgu pidevalt. Nii, et sain mitu korda ta jalgadega mööda pead. Mõtlesin, et magamisest ei tule nagu nii midagi välja ja sõidan parem edasi. Nagu ikka pidi hakkama vihma sadama ja selleks ajaks oli ka kiirtee otsas. Teed olid rekkaid täis ja neist mööda sõita oli praktiliselt võimatu. Kuidagi see lõpuks õnnestus ja mingi hetk sai enam vähem normaalselt sõit. Seejärel oli tee jälle rekkaid täis ja enam ma neist mööda sõita ei viitsinud.