06.12.2014

Nagu ikka ei saanud ma öösel korralikult magada. Hommikul tuli Gregor liiga vara sooviga ärgata ja ma saatsin ta voodisse tagasi. Peagi oli ta uuesti kohal ja ma lubasin neil ärgata, kui nad vaikselt on. Vaikselt nad olla ei osanud ja käisid pidevalt meie toas. Katsu, siis sellistes tingimustes magada. Läksin hoopis kööki pannkooke tegema ja peale seda oli aeg sööma hakata. Mina oli see, kes hakkas asju pakkima, teised olid oma tegevustega nii hõivatud, et ei teinud minust väljagi. Lõpuks õnnestus laste asjad ka kokku saada ja tuletasin Peetrile meelde, et tema omad ootavad. Peeter arvas selle peale, et tema ootab juba eilsest, millal ma sellega tegelen. Igatahes läks ta kapi juurde ja nii said ka tema riided kokku. Seega on asjad kottides. Nojah, osad asjad alles kuivavad ja need tuleb niisketena kaasa võtta. Lõpuks oli söödud, toad korda tehtud ja oli aeg asjad võtta ja teele asuda. Ma olin juba selleks ajaks väsinud, kui autosse saime. Pikk tee on ees ootamas ja veel pikemad päeva-ööd. Sõit algas, päike paistis ja tuju oli hea. Mingi hetk tekkis meie taha politseiauto ja ei tahtnud sealt ära minna ei läinud kaua mööda, kui nad olid meie kõrval ja vaatasid meid. Samal hetkel, kui nemad vaatasid meid vaatas Peeter neid vastu. Tundus, et teda nähes nad ehmatasid, sest läksid meie kõrvalt ära ja peagi me neid enam ei näinud. Loetud tunnid hiljem olime peaaegu piiri peal ja mõtlesime poest enne veel läbi minna. Väljas oli tuul ja oleks tahtnud telliskivid taskusse panna, et mitte õhku tõusta. Poes käidud oli aeg ületada esimene piir. Enne, kui arusaime olime Prantsusmaal. Seekord otsustasime sõita mööda tasulist kiirteed ja vaadata, kas on parem või mitte. Väljas läks pimedaks ja tundus, et kell peaks olema palju. Kuid aeg venis ja kell ei läinud edasi. Peale sööki oleks tahtnud magama minna, kuid ei tuleb edasi minna. Lapsed käid mingi aeg magama ja meie muukui sõitsime. Vahepeal hakkas vihma sadama ja see ei olnud enam üldse tore. Vastassuunas oli näha, kuidas tekkis veesein, millele aitas kaasa tugev tuul. Vihm ja tuul jäid järgi ja peale seda ei olnud midagi huvitavat, peale une. Oli aeg minna tanklasse ja kovi juua. Lapsed ärkasid ülesse ja tulid meiega kaasa, kuigi kell oli ca 2 öösel. Eks neil ole ebamugav magada. Läksime tanklasse ja seal tabas meid esimene ebameeldivus. Tegemist oli automaattanklaga ja see ei võtnud meie pangakaarte omaks. Teatas, et tema ei tunnista neid ja kellegi poole ei olnud põõrduda. Selge tuli minna järgmisesse ja seda me ka tegime. Seal ei olnud kaardiga probleeme ja lisaks oli kütus odavam ka.