31.10.2014

Peale kella keeramist olen ma hakanud ca pool tundi enne kella ärkama. Ja see ei ole üldse tore. Õnneks on selle nädala ja ka kuu viimane tööpäeva hommik. Lapsed läksid kooli ja meie Peetriga hakkasime hommikust sööma. Ei läinudki kaua mööda, kui Peeter sai kõne, tuleb Valenciasse minna. Kuna Peeter on siin nö mitu vaba päeva saanud, siis tuli tai se huvitava tarkusega päevavalgele. Peeter arvas, et ta peab Valencias laadima ja sealt otse Hollandisse sõitma. Seda sellepärast, et tal kaart võimaldab esmaspäevaks kohale jõuda. Tavaliselt, kui mina sellise tarkuse välja ütles, siis Peeter ütleb selle peale, et tuleriidale mind ükskord saadetakse. Mina ei tahtnud Peetri “tarkusest” midagi kuulda ja leidsin, et vaatame, mida aeg toob. Lõuna ajal käisime lastega jõeääres oksi korjamas, et Marlenile õhtuks luud teha. Ühel korralikul nõial peab ju luud olema. Koju tulles tegime luau valmis ja minu meelest sai päris hea, mine või ise lendama. Peeter sai teada kuhu ta peab laadima minema, kuid nagu ikka pidi kuskil mingi jama olema. Esimeses kohas ei olnud kaup valmis ja Peeter pidi mitu tundi ootma. See omakorda tähendas seda, et järgmisesse kohta jõudes ei olnud seal enam kedagi teda ootamas. Lõpuks tuli välja, et keegi täna enam tagasi ei tule ja homme hommikul läheb töö edasi uue hooga. Ei tasu vist mainidagi, et Peetril jäid mõned kohad veel laadimata. Kuid logistik oli asjaga kursis ja küll ta informeeris kliente tekkinud viivitusest. Koolist tulles olid lastel küpsetatud kastanid kaasas ja hiljem sõime neid. Tuleb tunnistada, et mulle nad täitsa maitsesid ja ma oleks neid rohkem söönud. Õhtu kohta ütlen ma nii palju, et ma ei ütle midagi ja sellega on tänane päev läbi. Tänan tähelepanu eest!