22.11.2014

See nädalavahetus ei maganud keegi poole lõunani. Kuid lapsed magasid ca 11 tundi ja sellest neile piisas. Mina oleks tahtnud veel magada, aga tänased tegevused ootavad. Nimelt on meil täna kavas Andorras ära käia ja vaadata, kui palju seal rehvid maksavad. Enne teele asumist oli vaja kõhud täis süüa ja peagi olime me juba teel. Meil ei jäänud eriti palju sõita, kui nägime teeääres politseid, vahel on neid ka näha. Meie ees läks päris mitu autot ja kui meie politseini jõudsime näidati käega, et me kõrvale sõidaks. Politseinik tuli auto juurde ja teatas, et ma ületasin kiirust (90 alas-115 km/h) ja trahv on 15 euri. Lisaks võttis ta load enda kätte. Mina ei olnud tema väitega nõus ja tahtsin tõestust saada. Selle peale paluti mul oodata ja öeldi, et veerand tunni pärast tuleb auto ja näidatakse rikkumist. Auto jõudis kohale ja mulle näidati pilti, kus oli näha meie auto külg ja tagumine ots koos numbriga. Teise pildi peal näidati kella aega ja kiirust. Mina palusin, et mulle näidataks rikkumist ühel pildil, kuid sellist võimalust neil ei ole. Mõtlesin no hea küll maksan raha ära ja lähme minema. Rahaga minnes tehti mulle selgeks, et jutt käib 50 eurist ja mina sain valesti aru. Selle peale öeldi, et ups nemad eksisid, mina ei saanud muidugi oma ajamata jätta. Politseinik, kes mulle pilte näitas tõi autost raamatu ja näitas trahvide hindasid. Lisaks tehti mulle selgeks, et koha peal makstes saan ma 50 % odavmalt. Kuna mul jäi ikka julgust oma ajada, siis see sama politeinik võttis autost ratta lukku ja ähvardas selle peale panna, kui ma ära ei maksa. See variant mulle ei meeldinud ja läksin raha järgmie ametniku juurde. See tegi ümbriku lahti ja ma panin raha sinna sisse ja kirjutasin teisele poole allkirja. Kõige lõpuks sain paberi, kus on kirjas andmed, rikkumine ja pikk jutt. Hiljem pabereid vaadates ilmnes, et minu nimi on nagu ikka valesti kirjutatud. Kuid lisaks sellele oli ka automark vale, kusjuures auto dokumente ei küsitud. Kindlasti oleks võinud politseiga kauem vaielda ja oma nõuda. Kuid arvestades, et ma sõidan siiani eesti lubadega ja auto ja ka eesti numbriga, siis oleks võinud veel suurem jama tulla. Nimelt soovitatakse 6 kuu jooksul dokumendid umber vahetada, meie ei ole seda teinud ja ei tee ka. Kui nad oleks saanud teada, et me elame alaliselt siin ja meil on kohalikud paberid, siis oleks nad kindlasti hakanud dokumentide eest trahvi kirjutama. Nüüd võin ma julgelt öelda, et viimati sain ma trahvi 1999 aasta aprillis ja peale seda ühtegi fikseeritud rikkumist. Seda, et ma kiiremini võisin sõita ma ei ajagi tagasi, kuid see, et nad mulle seda tostada ei suutnud on minu meelest vale. Ma ei ole päris kindel, et see oli minu rikkumine, mida mulle näidati. Peeter teatas, et sinna trahvi mu uued saapad läksid. Ma loodan. Et sobivate saabaste leidmise ajaks on tal see meelest läinud ja nagu nii ta ei mõelnud seda tõsiselt. Päev oli nii ehk naa rikutud. Saime natukene maad edasi sõita, kui tuli ringtee ja see oli politseinikke täis. Vot see ajas juba naerma, et kas meid peetakse uuesti kinni ja saame veel millegi eest. Kinni meid peeti, kui küsiti hoopis mitu inimest on autos, vaadati aknast sisse ja lasti edasi sõita. Ju nad otsisid kedagi. Meil jäi piirini ca 16 km sõita, kui tekkis ummik ja see ei tahtnud üldse liikuda. Ummik kestis loetud kilomeetrid ja sama äkki, kui tekkis sai läbi. Ülejäänud tee läks kiirelt ja peagi olime naaberriigis. Rehvi töökodasid käis Peeter mitu läbi ja meie suureks üllatuseks on hinnad samad nagu meil. Seega rehvi vahetus jäi ära ja teeme seda siin. Tagasi koju sõites ja vaadates teisi juhte tekkis mul tunne, et kõik on täna trahvi saanud. Kui tavaliselt sõidavad kõik lubatust kiiremini, siis täna sõitsid kõik lubatud kiirusega. Ahjah peale meid peeti hommikul üks kohalik auto kinni ja talle tehti samuti trahvi. Koju jõudes oli aeg süüa, pesemas käia ja magama minna.