15.11.2014

Tegin hommikul silmad lahti ja vaatasin kella, kell hakkas 11 saama. Esimene mõte oli, et mul vaja pakk ära viia ja me ei jõua. Lapsed alles magasid ja arvasin, et kuni nad ärkavad söövad ja riidesse saavad on kell palju. Kuid hetk hiljem olid nad üleval ja läksid kööki süüa võtma. Läksin neile järgi ja tegin endale ühe cappuccino. Panin paki kokku ja tund hiljem saime juba uksest välja. Linna jõudes tuli meil kõigepealt parkimis koht leida ja see ei olnudki kõige raskem ülesanne. Seejärel tuli pakk võtta ja õiget kohta otsima hakata. Pakk tuleb viia kuhugile poodi, kus saab selle tagastada. Ma ei saa aru, miks ei saa seda teha postkontoris, ju see oleks liiga lihtne. Leidsime koha ülesse, väike pood ja sinna me ka läksime. Ütlesin milles probleem ja müüja võttis mingi aparaadi ja otsis sealt selle koha nime, kust ma tellisin. Seda ta ei leidnud ja seletas mulle, et ma pean kuhugile mujale minema. Kuna ma eile saatsin e-maili ja sain sealt aadressi kuhu minna, siis nii ka ütlesin. Müüja proovis uuesto ja oh seda imet leidis firma ülesse. Millegipärast ei õnnestunud koodi lugemine masinaga ja müüja püüdis firmasse helistada ja küsida, mida teha. Seal muidugi keegi laupäeval ei tööta ja seega pean ma esmaspäeval uuesti minema. Pakk sülle ja auto poole tagasi. Mul on juba mõndaaega olnud püksilukk katki ja see ootab välja vahetamist. Kuid minu teele ei ole sattunud ühtegi kangapoodi. Siin ei pidanudki neid eriti olema, kui siis mõni väike, kuskil nurga taga. See pood, kuhu ma pean paki viima on just see pood, kus müüakse püksilukke. Ma ei oleks sellisest pudi-padi poest osanud sellist asja otsida. Vähemalt oli käigust nii palju kasu, et sain lukud ostetud ja nüüd vaja ära vahetada ja saab jälle pükstega käia. Mõtlesin, et peaks kingapoest läbi käima, et äkki läheb õnneks ja saan saapad. Kus saa sellega, valikut on ja hinnad on ka “ilusad”. Ühed saapad, mida ma vaatasin kevadel on jälle müügil. Kevadel olid nad soodukaga ja ma ei ostnud, kuid nüüd. On neil hind kõrgem, kui oli eelmisel aastal. Seega võib julgelt väita, et masu on siin läbi saanud ja hinnad on tõusnud. Eks ma ootan, kuni soodukad tulevad ja ostan, siis saapad, kui just enne ei leia. Gregor tuletas juba hommikul meelde, et ma lubasin talle uue tassi osta. Seda me ka järgmisena ostma läksime. Esimeses poes oli kehv valik ja läksime teise. Sealt leidsi Gregor endale sobiva tassi ja see probleem on nüüd lahendatud. Käisime veel toidupoest läbi ja tulime koju tagasi. Hiljem olime väljas mängukal, kuni hakkas pimedaks minema. Meil tekkis mõte, et peaks uuesti linna minema ja vaatama, kuidas teises poes saapa valikuga lood. Ei olnud seal ka paremat valikut ja nii me tühjade kätega ära tulime. Kuna väljas oli nagu nii pime, siis käisime paarist poest veel läbi. Ma ei mäleta millal me viimati laupäeva õhtul poes käisime. Igatahes olid kõik parklad autosid täis, rääkimata sellest, et poes ei olnud ruumi ennast umber keerata. Ei saanud mina aru, miks nii palju inimesi on ja mida nad kõik kokku rabavad. Kõigil olid korvid kuhjaga asju täis, meie ei leidnud midagi huvitavat. Vähemalt saime aega sisustada. Peeter jõuab hommikuks siis riiki tagasi ja ta peaks esmaspäeval bartsus mahaandma. Vahepeal peab ta puhkepausi tegema, kas ta teeb selle bartsus või tuleb koju selles on küsimus. Selle küsimuse saatis Peeter logistikule, aga vastust ei ole veel teada. Eks näis, mis öeldakse. Koju jõudes oli aeg söök ahju panna ja pesemas käia. Täi vaatlust sai samuti tehtud ja ühtegi täid ei kohanud. Marlen ise arvas, et see on ju tore ja ma olin temaga täiesti nõus. Kuid kontroll jätkub veel mõndaaega ja eks näis kas on vaja veel tõrjevahendeid kasutada. Üldiselt möödus meie päev suhteliselt kiirelt ja ilma probleemideta. Lapsed oskasid enam vähem käituda, kaklemiseks ja vingumiseks aega ei jäänud.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Puhkusele sõit.

Madrats 2.

Õpetlik lugu.