14.11.2014

Ja ongi jälle käes reede, uskumatu, kui väsinud ja tüdinenud ma sellest nädalast olen. Midagi paremat ei ole ees ootamas ka nädalavahetusel. Saime oma toietused tehtud ja enne, kui kooli läksime sain telefoni kõne. Minu kaua oodatud pakk jõudis lõpuks kohale. Kuller ootas maja ees, võtsin paki tõstsin autosse ja viisin lapsed kooli. Koju jõudes ootas mind ees paki avamine ja ma lootsin, et ma ei pea selle sisus pettuma. Kuna ma ei ole poest jätkuvalt saapaid leidnud, siis sattusin üks päev ühe netipoe lehele. Seal oli palju ilusaid saapaid ja mis peamine hetkel oli sooduskampaania. Lisaks sai registreerimise korral veel teatud summa hinnast alla. Üheks tingimuseks oli see, et tuleb osta 2 paari. Valisin mina mitu päev ja leidsin lõpuks sobivad. Tegin tellimuse ja sain 2 paari odavamalt, kui muidu üks paar maksis. Milline vedamine, pakk lubati mõne päevaga koju tuua. Päevad läksid ja pakki ei kusagi, arvasin juba, et ei tulegi. Tegin mina esimes karbi lahti ja vaatasin, et saapad on natukene teistsugused, kui pildi peal. Jalga panes ilmnes, et ma ei saa neid lihtsalt jalga, kuna kannad on kuidagi imelikud. Selge, mind tabas pettumus, kuid teine karp ootas avamist. Teises karbis olid saapad, milliseid ma olen endale ammu tahtnud, nagu unistuse täitumine. Sain saapad jalga, kuid nad võiksid natukene suuremad olla. Mõtlesin, et äkki annavad venima, kui neid kanda, kuid selle peale ei saa loota. Samas võivad nad venida ja lähevad katki ja, mis ma siis nendega teen. Võtsin vastu otsuse, et saadan mõlemad paarid tagasi. Kuidas seda siin tehakse sellest ei tea ma midagi. Uurisin poe kodulehte ja seal sai neile kirja saata. Sain hiljem vastuse, kuidas ma pean edasi tegutsema ja kuhu paki viima. Selleks pean ma linna minema, kuid seda teeme homme. Igatahes oli minu pettumus suur ja edaspidi ma neti kaudu asju ei osta. Ja saapaid ei ole mul jätkuvalt. Läksin lastele kooli järgi, kui üks ema tuli minuga rääkima. Ma ei mäleta kas ma ütlesin, et ühel hommikul uurisin ma ühe ema käest, kuidas käib trennide maksmine. Selle kohta on eraldi paber ja vastavalt sellele mitu trenni on valitud tuleb erinev hind. Vaatasin mina seda paberit ja ei suutnud otsustada, kui palju ma pean maksma. Küsisin mina targema käest nõu ja sain summa teada ja maksin ära. Täna öeldi mulle, et ma maksin liiga palju, eks ole. See kes ema kellega ma täna rääksin seletas kuidas ja palju tuleb maksta. Mina rääksin talle miks ma rohkem maksin ja selle peale ei osanud ta midagi öelda. Siin on tehtud nö organisatsioon, kes tellib nt kooli raamatud, riided, korraldab trenne jne. Mõlemad emad, kellega ma rääksin kuuluvad sinna. Ma alguses plaanisin selle ema käest küsida, kellega täna rääksin, kuid ma ei näinud teda antud päeval. Ma ise arvasin ka, et ma pean vähem maksma, kuid ma ei hakanud endast targemaga vaidlema. Mõtlesin, kui on rohkem küll, siis öeldakse. Parem olgu rohke, kui vähem. Hea uudis oli ikkagi, et peab vähem maksma. Peale lõunat toimub koolis iga aastane pildistamine ja seega tuli vähe viisakamad riided selga panna. Gregoriga oli lihtne, aga Marlenile ei kõlvanud ei üks, ega teine variant. Lõpuks lõin käega ja lasin tal endal valida. Valituks osutusid retuusid ja tema lemmik roosa dressipluus. Minu meelest oleks võinud midagi muud panna. Koolis vaatasin, et osa lapsi oli üldse dressides ja ei mingit nö pidulikku riietust. Tegemist on ju kõigest ühe pildiga ja järgmine aasta tehakse ju uus pilt. Paraku see aasta ilmaga ei vedanud ja pildid tehti sees. Eelmine aasta tehti ka üld pilt, kus olid kõik klassid peal. Seekord jäi see tegemata, kuna koolimajas sees ei ole seda võimalik teha. Pole nii suurt ruumi, kuhu kõik lapsed mahuks. Minu meelest oleks nad võinud suure pildi teha nö spordimajas, kuid eks seal ole jälle valgustus kehv. Võib olla tehakse mõni teine päev kogu kooli pilt. Õue me jääda ei saanud, kuna jälle sadas vihma ja nii me koju tuli. Gregor hakkas kiirelt koolitöid tegema ja sain need peaaegu valmis. Kell oli nii palju, et lastel oli aeg trenni minna. Koju tagasi tulles lõpetas Gregor oma ülesanded ja temal on esmaspäevaks õpitud. Marlen leidis, et temal on terve nädalavahetuse aega ja ei kiirustanud. Osad asjad tegi ta lõpuks ära. Ühes töövihikus on vaja teha nö kontroll ülesanne ja selle vastus on vihiku lõpus olemas. Marlen arvas, et ta kirjutab sealt maha ja ei hakka oma pead vastuste välja mõtlemisega vaevama. Mina sellega nõus ei olnud ja Marlen ütles, et tema ei tee ülesannet ära vaid ütleb õpetajale, et mina ei lubanud mahakirjutada. Mida veel. Järgmisena tahab ta äkki, et õpetaja annab kõik ülesandes koos vastustega. Eks me homme võtame selle ülesande uuesti kätte ja küll Marlen selle ise ära teeb. Õhtul vaatasime laste lemmik filmi kättemaksukontorit ja nii see õhtu lõpuks läbi sai. Sellel nädalal on päevad tundvalt pikemad, kui olid eelmisel nädala. Peeter seikleb kuskil konna avarustes ja peaks homme koorma peale saama. Mina lootsin, et ta saab selle juba täna ja jõub äkki homme koju. Nüüd on see lootus kadunud ja pika nädalavahetus, koos lastega ootab mind ees. Ma loodan, et ilmad on vähemalt ilusad ja saame väljas olla. Ratastega sõitma ei saa ka minna, kuna rehvid on katki ja mina ei oska neid vahetada. Võib olla peaks proovima, kuidas see käib. Ma mõlten selle peale, kui lapsed avaldavad soovi sõitma minna.