08.11.2014

Nagu arvata oligi, siis lapsed olid enne kukke ja koitu üleval. Tegelikult tulid nad ärkamiseks luba küsima samal ajal, kui tavapäeval tuleb ärgata. Huvitav on see, et terve nädal oli ärkamisega raskusi ja vabal hommikul…. Saatsin nad voodisse tagasi ja mõneks ajaks oli vaikus majas. Järgmine kord tuli Gregor ja teatas, et kui tema kohe süüa ei saa sureb ta nälga, vot täpselt nii ütleski. Lubasin neil sööma minna ja ise magasin edasi. Lapsed said söödud ja mängisid, kui ma lõpuks viitsisin ülesse tõusta. Ma olen neile juba mõndaaega öelnud, et mänguasjade kastid vajavad korda tegemist. Gregor võttis asja tõsiselt ja kallas asjad põrandale, Marlen ei teinud sellest välja. Gregor hakkas koristama, aga Marlen ei teinud midagi. Lõpuks suvatses Marlen mõned asjad kasti visata või õigemini kasti poole, sest sisse nad ei läinud. Gregoril sai koristamise isu otsa, sest kaua ta üksinda ikka jõuab toimetada. Asjad jäeti vedelema ja need ei huvitanud kedagi. Mina korjasin asjad kastidesse, prahi viskasin ära ja panin kastid kapi otsa. Ma hoiatasin neid, kui nad ei tee ise, siis jäävad asjadest ilma. Marlen hakkas vinguma, aga teha ei ole midagi. Peale lõunat tuli päike vällja ja oli aeg õue minna. Seal me olime kuni päike läks looja ja jahedaks läks. Tuppa tulles arvasid lapsed, et kättemaksukontorit peaks vaatama ja ma olin nendega nõus. Peeter ütles, et tema sai koorma maha, aga uut peale ei pandud. Kuid viimane korraldus, mis talle anti oli baasi tulek. Vähemalt ei pea mitmeks päevaks Madriidi jääma ja ootama, millal äkki koorma saab. Peagi oli aeg Peetrile järgi minna, koju tulles tahtsid lapsed natukene väljas olla ja seda me ka tegime. Tuppa tulles oli aeg sööma hakata ja magama minna.