03.11.2014

Kell hakkasim helisema ja tuli ärgata, kuigi oleks jälle edasi maganud. Marlen ei teinud väljagi, et meie oleme juba üleval ja teda tuli eraldi äratada. Nagu ikka hommikusöök, asjade kaasa panek, pesemine, riietumine ja kooli minek. Hommik sai kuidagi kiirelt läbi ja juba oligi aeg Gregorile järgi minna. Marlen jääb selle veerandilõpuni esmaspäeviti kauem kooli. Gregori klassilapsed tulid, aga teda ennast ei olnud kuskil näha. Asi tundus kahtlane. Selle asemel tuli hoopis Gregori õpetaja ja ütles, et Gregor jääb kauemaks kooli. Õpetaja vabandas, et ta unustas reedel paberi kirjaga kaasa panna. Tore, et mõlemad lapsed jäetakse kauemaks, muidu käi muutkui kooli vahet. Meil Peetriga oli seega vabaaega ja käisime jalutamas, tuppa tagasi oli mõtetu olnud minna. Tiir küla peal, jõeääres ja saime jälle kooli juurde minna. Nagu ma aru saan, siis Marlen saab lisaõpet katalaanis keelele, mida Gregor teeb sellest ma ei ole veel arusaanud. Kuid mõned korrad on nad maininud, et lisatundides loetakse, kirjutatakse tehakse matemaatikat. Igatahes loodan ma, et need tunnid teevad lastele ainult head. Lapsed läksid kooli tagasi ja meie ratastega sõitma. Ilma lasteta jõub kiiremini ja kaugemale. Nii ka täna. Me oleme sama ringi enne ka sõitnud ja poole tee peal on suhteliselt pikk ja raske tõus. Me püüdsime täna kavalad olla ja sõitsime natukene ringi. Tõusu saime sellegi poolest sõita, kuid õnneks oli hullem ja pikem osa selja taga. Mida rohkem sõidad, seda rohkem tahaks veel sõita. Nii me olime juba peaaegu kodus, kui otsustasime veel väikse tiiru teha. Oleks veel sõitnud, aga oli aeg pesema ja riideid vahetama tulla. Gregor läks jalgpalli mängima ja meie Marleni ja Peetriga käisime Peetri töö juures. Peetril oli vaja paberid ära viia ja lisaks ülemusega puhkuseteemal rääkida. Peeter ei ole jätkuvalt saanud teada, millal ta saab puhkusele minna. Täna sai ta vastuse, et ei ole üldse teada kas tal õnnestub puhkust saada. Rääkimata sellest, et Peeter tahaks terve puhkuse ehk 4 nädalat korraga võtta. Homme lubas ülemus öelda oma vastuse. Kevadel tahtis Peeter nädala puhata ja sai vastuse, et praegu ei saa tööd palju. Juurde öeldi, et alates septembrist puhka palju tahad. Meie peame arvestama lastega ja kooliga ja seega suvalisel kuul puhata ei saa. Mitu kuud tagasi leidsime, et detsember oleks parim aeg puhkamiseks ja Peeter läks selle jutuga ülemuse juurde. Vastuseks sai ta, et sinna on aega ja räägime sellest detsembris. Nojah. Paraku on meil vaja teada varem, millal me saame puhkusele minna. Mitte nii, et täna öeldakse, et homsest hakkad puhkama. Üldse tekitab kogu see puhkuseteema mulle peavalu. Oleme korduvalt arutanud, kuidas me puhkust peaks veetma. Loogiline tundub Eestisse tulek, kuna me ei ole ammu käinud. Kuid mõeldes eelmise aasta peale, siis puhkusest oli asi kaugel. Me olime koju jõudes rohkem väsinud, kui puhkama minnes. Samuti on suureks probleemiks see, et me peame Eestis oleku ajal kuskil peatuma. Eelmine kord olime me Peetri vanemate juures, kuid seekord ei taha neile nö kaelapeale minna. Mõned ööd võiks seal olla, aga terve aeg mitte. Niisiis peame me leidma korteri kus me saame olla. Kui kellegil on välja üürida mõneks ajaks korterit, siis kõik pakkumised on teretulnud. Seega tekib küsimus kas me ei võiks sõita lihtsalt kuhugile x-riiki puhkama. Mis sellest kõigest tuleb, seda näitab aeg. Gregori trenn sai läbi ja tal oli enam vähem läinud ja Marleni oma algas. Gregor tahtis õues olla ja nii me mööda küla ringi jalutasime. Täna on küll selline tunne, et jalad on poole lühemaks kulunud. Koju tulles oli aeg õppimisega tegelema hakata. Gregori õpetaja ei olnud midagi teha andmud ja seega oli Gregoril vaba õhtu. Marlenil oli matemaatika vaja teha ja see probleeme ei valmistanud. Lisaks oli neil täna katalaani keeles etteütlus olnud ja vigade parandus tuli teha. Marlen kirjutab päris hästi, kuigi mõned vead on sees. Lisaks olid osad tähed kirjutatud nii, et neist ei saanud aru. Töö oli tal punane, aga reaalseid vigu eriti ei olnud. Peeter sai teada, et hommikul tuleb tööle minna ja koorem konna lähedale viia.