28.10.2014

Tavaline hommik koos oma tavaliste toimetustega. Söömine, pesemine, riidesse panek. Nojah, Marlen ei suutnud kapist riideid leida, kuid tema kapist ongi neid suht võimatu leida. Ma ei mäleta, millal see täpselt oli, aga alles hiljuti lapsed tegid oma riidekapi korda. Hetkel kappi vaadates tundub, et seda ei ole aastaid koristatud. Neile selline korraldus sobib ja mina ei ole hakanud enda ettekujutust neile peale suruma. Kuid me oleme teemat arutanud ja nad saavad aru, et kapp tuleb korda teha. Olid ajad, kus ma pidevalt tegin kapi korda, et neil oleks lihtsam. Kuid nad ei võtnud sellest õppust ja ma ei saa lõputult nende eest asju ära teha. Igatahes läksid lapsed kooli ja meie Peetriga linna. Juba esimesest poest leidsime kastanid ja ma hakkasin neid kotti panema. Kuna meil on vaja kindel arv, siis võtsin palja käega ja ei kasutanud kõrval olevat kühvlit. Minu kõrvale tuli üks klient ja vaatas mind imeliku näoga, kuid ei õelnud midagi. Lisaks leidsime Marlenile halloweenipeoks kleidi. Gregorile vaatasime teistest poodidest, kuid sobivat ei leidnud. Nagu ikka ei õnnestu saada kõiki asju kohe ja seega tuleb millagi jälle poodi minna. Lapsed tulid koolist siesta ajaks koju ja nagu ikka veestime suurema osa ajast õues. Tuppa tulles oli aeg süüa ja seejärel lugeda, kuni tuli jälle kooli minna. Õhtul jäime samuti õue ja läksime purskkaevude juurde. Grgeor võttis ratta ja Marlen rulluisud. Mingi hetk nägin, et Marlen on kõhuli purskkaevude juures ja mängib veega. Hüüdsin talle mitu korda, et ta sealt ära tuleks (olime suhteliselt lähedal), kuid ta ei kuulnud või ei tahtnud kuulda. Mul tuli mõte, et peaks teda millegagi viskama, et tähelepanu saada. Vaatasin maha ja seal olid puulehed, millest eriti abi ei ole. Ja, siis nägin ma pingi peal Marleni kingi ja nii ma esimese tema suunas viskasin. Ma tean jah, et ei ole ilus asju loopida ja kellegi pihta. Seega võin öelda, et esimene läks mööda, kuid teine king oli veel ootamas. Sellega kavatsesin ma pihta saada ja lootsin, et Marlen väga haiget ei saa. Ei tea milles küll probleem, kas selles et ma ei osanud või ei tahtnud pihta visata. Teine king maandus vette ja seda pani Marlen tähele. Minul oli väga naljakas ja naersin tükk aega. Peeter, kui korralik lapsevanem läks ja võttis kinga veest välja. Marlen selle eest vahutas täiega, et talle tehakse liiga. Ja üldse pidid need tema lemmik kingad olema ja mida tema nüüd jalga paneb. Ei jäänud mul muud üle, kui koju tulla ja teised jalanõud võtta. Peeter sai õhtul teada, et homme tuleb laisklemine lõpetada ja tööle minna. Lapsed sai jälle oma kodusedtööd rahulikult tehtud ja see teeb ainult rõõmu. Marlen oli päevikusse kirjutanud, et ta peab 15 minutit raamatut lugema. Miks nii sellest ma aru ei saanudki. Marlen arvas, et peale lugemist peab ta telekat vaadata saama, meie ei lubanud talle midagi. Marlen hakkas lugema ja Gregor tuli teise raamatuga, et saaks ka telekat vaadata. Nii nad korraga lugema hakkasid ja see ei kõlanud üldse ilusti. Vaatasin toimuvat ja tundsin, et ma ei suuda seda enam taluda, Peeter lihtsalt muigas. Tegelikult on tore, et nad lugeda tahavad, aga korraga….äkki võiks ühe kaupa. Mina teatasin, et mind ei ole ja läksin pesema. Vannitoast ei tulnud ma välja enne, kui neil oli loetud ja nad telekat vaatasid. Vahel olen ma Peetri peale kade, et ta saab tööl käia ja pääseb kodusest hullusest eemale. Kuid tegelikult on meil lahedad lapsed ja elu ilma nendeta oleks igav. Mis siis, et nad püüavad meid hulluks ajada. Ma ütlesin Peetrile, et mul tuleb homme ilus päev, koos tolmulapi, tolmuimeja, põrndapesu lapiga. Ja, kui mul on kodusedtööd tehtud, siis on mul aega tegeleda enda asjadega. Enesetunne on mul juba täitsa hea ja seega magama läksin ma nagu ikka hilja.