27.10.2014

Enne kella läks uni ära, kuna lapsed ei tulnud vooditest välja ei teinud seda mina ka. Lõpuks hakkas kell helisema ja nii me uue nädalaga pihta hakkasime. Lapsed läksid kooli ja mina tulin koju tagasi. Sõime meie ka Peetriga hommikust ja mõtlesime, mida teha. Mina oleks heameelega voodisse tagasi läinud, kuna mu enesetunne ei olnud kõige parem. Kuid mõtlesin enne mõned vajalikud asjad ära teha. Selleks ajaks, kui sain need tehtud oli natukene parem olla ja laisklemine jäi ära. Lapsed olid täna viimast esmaspäeva kauem koolis ja sealt tulles oli parasaeg väike jalutuskäik teha. Vaatasime, kuidas taevas kogunesid pääsukesed, keda oli päris palju. Seejärel hakkas kogu see parv erinevaid kujundeid moodustama, mida oli päris huvitav jälgida. Ma ei mäleta, et ma oleks midagi sellist enne näinud. Peagi arvas kogu see parv, et meie kohal oma kujundeid teha oleks kõige parem. Meie vaatasime pead kuklas neid ja hoidsime suud kinni. Õnneks või, siis kahjuks keegi meile peale ei lasknud. Üldse sai neil isu täis ja nad lendasid minema. Jõudis kätte aeg ja meie läksime koju sööma, et peagi lapsed uuesti kooli viia. Seejärel ilmnes, et vannitoas poles pirn lõplikult läbi ja seetähendab, et õhtul tuleb poodi minna. Enne seda käis Gregor jalgpalli mängimas ja sealt tulles oli tal pea täiesti märg. Ise ta ei öelnud, mida nad tegid, nagu ikka ta ei mäletanud. Ja seejärel oli Marleni kord trenni minna. Marlen selle eest teadis täpselt, mida ta tegi ja seletas, kuidas nad lintidega keerutasid. Linna jõudes tuli kõigepealt ehituspoodi minna ja sobivad pirnid osta. Imekombel olid nad isegi müügil. Tavaliselt seda mida otsid on selleks hetkeks müügilt ära võetud. Järgmine käik oli Marlenile rütmikasusside ostmine. Võtsime riiulist sussid, mida kavatsesime talle osta, Marlen proovis need jalga ja teatas, et suuremaid on vaja. Nii tuli number suuremad võtta ja nende kohta ütles ta, et need on head. Kogu loo juures on huvitav see, et mõned päevad tagasi poes küsisime me veel väiksemat numbrit, kui täna sai proovitud. Hea, et me ilma Marlenita talle susse ei ostnud. See reede toimub koolis nö kastanipidu ehk halloween ja selleks on vaja kastaneid kooli viia. Eelmine aasta anti kõigile kastaneid söömiseks ja see aasta tahetakse sama asja teha. Iga laps peab kooli 10 kastanit viima ja neid me järgmisena ostma läksime. Paraku olid kastanid otsas ja teise poodi ei olnud meil enam aega minna. Homme ka aega poodi minna. Koju tulles oli aeg hakata õppima ja mõlemad lapsed said sellega ilma probleemideta hakkama. Oligi jäänud õhtust süüa, pesemas käia ja magama minna. Tuleb tõdeda, et tänane päev läks eriti kiiresti mööda.