17.10.2014

Mõtlesin hommikul ärgates, et peaks vist ööseks akna kinni panema. Teki alt välja tulles oli natukene jahe. Kuid ei olnud aega jahedust tunda, vaid tuli tegutsema asuda. Kooliks asjad kaasa, lapsed sööma, pesema, riidesse ja kooli. Küsisin laste käest, mis kooki nad täna tahaksid. Marlen ütles, et tee seda sokolaadi saiaga kooki, ma ei saanud aru, mis see veel olema peaks. Küsisin üle ja ta seletas, et see, mis kaussi pannakse. Juba parem, tegemist on hapukoorekoogiga. Meil on juba traditsiooniks saamas, et reedeti on meil kook. Minule jäid nagu ikka kodused toimetused ja nagu ikka sain need tehtud. Peeter sõitis barstu poole ja tee peal “õnnestus” tal kivi esiklaasi saada. Teeääres niideti muru ja traktori alt lendas kivi. Töömehed ei tahtnud sellest välja teha ja koha peal ei lubatud Peetril seisma jääda vaid kästi eemal seisva töötaja juurde minna. Peeter läkski ja see töötaja teatas, et tema ei tea asjast midagi. Peeter ütles, et a helistab politseisse ja töötaja läks kiirelt minema. Peeter helistas hoopis logistikule ja sai vastuseks, et tule ära ja küll hiljem vaatame. Kusjuures mõned nädalad tagasi Peetri autol vahetati esiklaas ära ja nüüd on see jälle “natukene” katki. Päev möödus nagu ikka lastel järgi käimise, mängukal oleku ja nende kooli viimisega. Koolipäev sai läbi ja läksin jälle kooli. Samal ajal helistas Peeter ja ütles, et me võime talle järgi minna. Lapsed sellest muidugi vaimustatud ei olnud, kuna nad ei saanud mängukale minna. Maja juurde tagasi jõudes läks Marleni sõbranna koos emaga mööda ja lepiti kokku, et minnakse mägukale. Lapsed võtsid autost ratta ja rullikud ja meie läksime tuppa. Viisime laste koolikotid tuppa, panin trenni jaoks neile vee ja tegin Peetrile söögisoojaks. Seejärel läksin õue vaatama, millega lapsed tegelevad ja neid trenni viima. Peeter sai teada, et hommikul tuleb konna minna ja enne alused peale laadida. Lapsed tulid trennist ja peale seda olime veel väljas, kuna enne sai nii lubatud. Marlen ütles, et tema trenni enam ei lähe. Nad olid mingit harjutust teinud, kus pandi prilli ette ja ta suutis peaga posti panna. Nüüd on Marlenil muhk otsa ees ja see pidi valutama. Marlen arvas, et ta tahaks poest kommi saada ja selleks peaks koju raha järgi minema. Mina soovitasin tal isa käest küsida. Isa selle eest tahtis teada mida ta selle eest vastu saab. Marlen mõtles ja lubas pärast lugeda. Selleks, et hilisemaid vaidlusi vältida võttis Peeter selle info videosse, tõestusmaterjal on vähemalt olemas. Läksid lapsed poodi ja tagasi tulle oli kott kommidega käes. Nende endi lemmikuks osutusid 500 eurised kommid, mis on siin viimasel ajal eriti populaarsed. Koju tulles tegid lapsed osa koduseidtöid ära ja Marlen luges rohkem, kui kokkulepitud. Peeter läks magama, kuna hommikul vaja vara ärgata, peagi läksid lapsed ka magama. Selle eest, kui mina magama läksin harjutas naabrilaps “laulmist”. Mõlemad vanemad püüdsid teda rahustada ja vahelduva eduga see ka õnnestus. Meie jõudsime Peetriga järeldusele, et lapsel on gaasid ja see aeg tuleb lihtsalt üleelada.