10.10.2014

Ärkasime kella peale ja uus päev oli sellega alanud. Lapsed hakkasid sööma, mina panin asjad kaasa. Marlen ütles, et ta jalg on parem ja leppisime kokku, et teeme päeval veel kompressi. Hommik läks nagu ikka liiga kiiresti mööda koos koristamise, pesu pesemise ja söögitegemisega. Koogi jaoks tegin ettevalmistused ära ja selle panen ahju, kui lapsed koju tulevad. Mõtlesin, et panen koogi ahju kooli minnes, aga ma ei teadnud kauaks me õue jääme. Kuna väljas oli ilus ilm, siis peaaegu pool lõuna pausist olime väljas. Marlen tuletas meelde, et ma pidin talle uue kompressi tegema. Ta ütles, et jalg on juba parem ja seda oli tema tegemistest näha. Kuid ta lisas juurde, et vahepeal on valus. Eks jalg on paremaks läinud ja mänguhoos läheb ikka meelest ära. Peeter sai konnast tulema ja korjab piiriääres koormat peale. Osad kohad kus ta oli käinud pidid oleme sellised, et sinna ei tahaks suure autoga üldse minna. Mis teha, kui kliendid asuvad kuskil eramajade rajoonis. Peeter ootab millal siesta läbi saab, et viimasest kohast alused peale võtta. Seejärel peaks ta tulema baasi, sest Madriidi jõudmiseks tal aega ei jätku. Kuid mida sellest logistik arvab me veel ei tea ja võib olla kästakse minna. Miski ei ole siin päikese all välistatud, kuigi jah päike läks pilve taha peitu.  Trenn hakkab lastele tund peale kooli ja seega otsustasime jalutama minna. Taevas läks tumedaks ja tundus, et peagi hakkab sadama. Ei läinudki kaua mööda, kui hakkas müristama ja me otsustasime koju tulla. Enne maja juurde jõudmist hakkaski sadama ja ma jooksin ruttu tuppa, et pesu rõdult ära korjata. Toas olles müristas aina rohkem ja sadu oli kohati päris tugev. Noja, siis leidsid “ahvid”, et sobiv hetk on elekter ära võtta ja nett võeti ka kaasa. Läksin lapsi trenni viima ja sadu oli suhteliselt tugev, kuid tuul oli veel tugevam. Mingi ajapärast tuli elekter koos netiga tagasi. Peeter helistas ja ütles, et me võime talle järgi minna. Peeter võttis koorma peale, tõi siia ja järgmine juht viib ära. Kuna Peeter jõudis nö õigeks ajaks koju, siis sain ma minna lastevanemate koosolekule. Eelmine aasta jäi mul käimata, kuna lapsi ei olnud kellegagi jätta. Kõigepealt oli nö üldkoosolek, kus räägiti kõiki puudutavatest teemadest. Seejärel läksime laste klassidesse ja ma ei suutnud otsustada kumba klassi ma peaksin minema. Ühe Gregori klassikaaslase ema küsis ka miks ma Marleni klassi ei lähe. Mina arvasin, et Gregori klass on parem valik, kuna sealseid vanemaid ma tean. Marlen käib uues klassis ja seal ma ei oleks ennast hästi tundnud. Lapsed olid oma laudade peale jätnud vanematele kirjad ja vanemad kirjutasid neile vastu. Lapsed enne ütlesid, et koolis ootab üllatus. Mõtlesin koguaeg, et ma pean pärast minema Marleni klassi. Sain õpetajalt paberi ja kirjutasin mõlemale lapsele kirja vastu. Selleks ajaks, kui ma Marleni klassi läksin ei olnud seal enam kedagi. Panin tule põlema ja läksin Marleni laua juurde, kuid laua peal kirja ei olnud. Marlenil oli laua all kaust ja panin enda kirja sinna. Gregori klassis kestis koosolek kõige kauem ja ma olin täitsa väsinud sealt ära tulles. Nende klassil on sellest aastast uus õpetaja ja ta rääkis, mis lapsi eesootab. Kuidas ja mida nad tundides teevad, kuidas koju õppimist antakse jne. Ma ei ole enne lastevanemate koosolekul käinud ja seega ma ei tea, mida seal tavaliselt räägitakse. Kõigest ma aru ei saanud, aga loodetavasti midagi olulist arusaamata ei jäänud. Kokku kulus pea 2,5 tundi. Koju jõudes olid lastel hambad pestud ja Peeter tegi Marlenile kompressi. Jalg on parem ja loodetavasti läheb igapäevaga paremaks.