04.10.2014

Eile hommikul oli lapsi vaja äratada, siis täna ärkas Gregor enam vähem samal ajal, kui koolipäeval. Uskumatu, eks ole. Millal ta ükskord saab aru, et nädalas on kaks päev, kui on hommikuti võimalik kauem magada? Nagu ikka ei taibanud ma eile õhtul normaalsel ajal magama minna ja oleksin tahtnud kauem magada. Kuna seda rõõmu ei olnud, siis tuli ennast voodist välja ajada ja tegutsema hakata. Lapsed hakkasid sööma ja mina lõunaks süüa tegema. Panin eile õhtul liha marinaadi ja nüüd oli vaja kartulid-porgandid koorida ja toit ahju panna. Peeter jõudis baasi ja jäi ootama, millal saab 15 minutit täis ja teine juht tuleb. Ta peab teise juhi ära ootama ja, siis nad laevad ühest autost teise koorma umber. Kuid nagu teada on, siis siin ei tunne inimesed kella. Veerand tundi oli juba ammu mööda läinud. Marlen võttis raamatu ja käskis Gregoril enda kõrvale istuda. Seejärel teatas Marlen, et tema loeb ette ja Gregor peab tema järgi lugema. Nii nad kahekesi raamatut lugema hakkasid. Gregor muidugi unustas ära, et ta peab ka lugema ja Marlen tuletas talle seda koguaeg meelde. Kuid nad said hakkama ja tundus, et neile endile meeldis. Paraku ei meeldinud kummalegi koduseidtöid teha ja selles ei ole midagi uut. Gregor sai midagigi tehtud, aga Marlen tahtis ainult mängida. Lõpuks oli aeg nii kaugel, et saime Peetrile töö juurde järgi minna. Ta sai koorma ühest autost teise tõstetud ja tema tööpäev on sellega lõppenud. Peale koju tulemist oli aeg lõunat süüa ja mõelda, mida edasi teha. Gregoril läks eelmine nädal kiiver katki ja talle tuleb uus osta. Seetähendas, et me peame kuhugile poodi minema, jäi ainult küsimus kuhu. Peeter arvas, et võiks Zaragossasse minna ja alguses tundus see hea mõte olevat. Kuid, siis tulime selle peale, et sinna sõidab peaaegu 2 tundi. Mis omakord tähendab seda, et kohapeal meil aega eriti ei jääks. Kui plaan a läks paremaid aegu ootama, siis tuli plaan b välja võtta. Nojah võtsime kätte ja läksime Andorrasse, kuhu tahtsime juba eelmine nädal minna. Sõit sinna läheb kiirelt ja imekombel oli tee suhteliselt tühi ja sõidumeistrid kuskil mujal. Poodi jõudes leidsime eest erinevad kiivrid ja järgmiseks tuli hakata neid pähe proovima. Leidsime Gregorile kiivri, mis talle sobib ja Peeter arvas, et peaks Marlenile ka uue võtma. Marlen hakkas esimesena kiivreid proovima ja leidis endale sobiva ja sellest oli ka Peetri mõte tingitud. Mõlemad lapsed said uued ja korralikud kiivrid ja seega oli plaan täidetud. Nägin, kuidas üks naine pani jalga saapad, mis mulle meeldivad. Vaatasin ringi ja ma ei leidnud kuskilt selliseid. Peeter ütles mulle, et ju ta pani oma saapad jalga, sellepärast neid rohkem ei olegi. Kuid, kes otsib see leiab ja lõpuks ühe riiuli alt ma nad ülesse leidsin. Ja sellega minu rõõm ka läbi sai, sest nad olid number suuremad, kui mul vaja. Tegemist oli viimase paariga, ma ei saa ju suuremaid jalanõusid endale osta. Kuna me olime juba “välismaal” shoppamas, siis võtsime veel mõned vajalikud asjad ja peagi olime kodus tagasi. Lapsed läksid magama ja hetk hiljem oli vaikus majas.