24.09.2014

Lapsed olid nagu ikka need, kes olid liiga vara üleval. Ei jäänud mul ka muud üle, kui voodist välja tulla ja tegutsema hakata. Gregor käis isa tervitamas ja pani talle oma uue karu kaissu. Mina viisin lapsed kooli ja tulin koju tagasi. Läksin voodisse tagasi, et natukene magada, kuna enesetunne ei ole kõige parem. Peale hommikusööki ei teadnud me mida teha ja nii ei teinud me midagi. Nii see päev läks, kuni oli aeg lastele kooli järgi minna. Väljas oli ilus ilm ja läksime jalutama. Tegime tiiru jõeäärde ja vaatasime, et vee tase on võrreldes eelmise aastaga kõrgem. Kivi, kus me pidevalt käisime on vee all ja vähke ei ole me see aasta üldse näinud. Seejärel jõudsime me veel mängukatel käia ja lõpuks oli aeg tuppa sööma tulla. Peale kooli olime natukene aega mängukal. Mängukal olles nägin silmanurgast, et keegi võõras tuleb. Mõtlesin, et huvitav kes see selline on, aga ei viitsinud vaadata. See võõras tuli ja jäi minu kõrvale seisma. Ja, siis sain ma ru, et see on Peeter. Ma ei saanud ise ka aru, kuidas ma teda ära ei tundnud, ju Peetril on nüüd lootus rikkaks saada. Peale seda läksime linna, kuna Gregorile oli vaja uued tossud osta, sest vanad hakkavad väikseks jääma. Nagu ikka, kui midagi vaja on, siis ei ole seda müügil. Eks kooli algusega seoses on paljud asjad lihtsalt otsa saanud. Kuid meil õnnestus juba teisest poest tossud saada ja seega on üks probleem lahendatud. Õhtul oli vaja õppida ja täna oli Gregor see, kes ei saanud oma asjadega hakkama. APPPIIIIIII!!!!! Peeter tegeles ise Gregoriga ja nad said ülesanded tehtud. Mina tegelesin Marleni õppimisega ja temaga läks täna ilma probleemideta. Nii me sellegi päeva õhtusse saime.