21.09.2014

Peaks nagu selle nädala parim hommik olema, kuna saab kauem magada. Nagu kiusu pärast läks uni varakult ära ja tagasi ei tulnud…kuni. Lapsed arvasid, et nemad tahavad ärgata, kuna neil on kõhud tühjad. Vot, selleks hetkeks tuli mul uni ja ma magasin veel natukene aega. Eelmisel pühapäeval jäi meil turul käimata ja lapsed küsisid juba varakult ka me täna läheme. Aknast välja vaadates oleks koju jäänud, aga värkseid asju tahtsid kõik ja nii me teele asusime. Väljas oli pilves, tibutas vihma ja jahedam kui muidu. Sai üle pika aja pikkade varrukatega pluus selga pandud. Vahepeal mõtlesin miks ma ei kuulanud Peetrit ja vihmavarju kaasa ei võtnud. Kuid vihm jäi järgi, päike tuli välja ja väljas läks soojaks. Vot, siis ma kirusin ennast miks ma panin pika varrukaga pluus ja prille kaasa ei võtnud. Nagu paha siga koos oma saja veaga. Ostsime nektariine, arbuuse, meloneid, küüslauku jne. Ma ei ole siiani arusaanud, miks siin ei müüda tavalist punast peeti. Peeti on võimalik osta keedetult ja vahel harva on turul toorest. Ma tahab borŝi teha, aga keedetud peediga ei saa (saaks, aga pole see). Nagu ikka, kui saa midagi otsid, siis ei leia ja nii ma ka peeti ei saanud. Selle eest ostsime poest keedu peeti, et küüslauguga salatit teha. Enne koju tulekut käisime veel pesulast läbi ja tegime auto puhtaks. Küll me oleme tublid. Mis oleks üks pühapäev ilma rattarallita ja sinna me läksime. Esimene sihtkoht oli kreeka pähkleid korjama ja see meil ka õnnestus. Lapsed arvasid seejärel, et me peame Peetrile näitama, kus kaudu me eile sõitsime. Mina arvasin küll, et me võiks teise tee valida, aga nad ei olnud nõus. Nii me, siis mööda tuttavat rada läksime ja kahel mängukal käisime, erinevates külades. Kauaks ei saanud välja jääda, kuna homme on kool. Lapsed oli vaja puhtaks pesta, kõhud täis sööta, koolikotid kokku panna ja magama minna. Ja nii see esimene koolinädal märkamatult mööda läks.