20.09.2014

Jälle hakkas kell liiga vara helisema, aga valikut ei olnud ja tuli tõusta. Peeter läks koos oma tilkuva nina ja halva enestundega tööle. Kuskilt on ta endale hankinud mingisuguse viiruse. Peab vist ööseks akna rohkem kinni panema või teki peale võtma. Ilmad on ka viimasel ajal sellised imelikud olnud, kord paistab päike, siis sajab vihma. Ilusad ilmad on kuhugile kadunud, kuigi ma lootsin minna nädalavahetusel mereäärde. Kuhu saa lähed, kui päikest ei ole. Ma arvan, et ma olin väsinud, sest jäin uuesti magama ja ärkasin selle peale, et Gregor tuli. Nagu ikka tahtis tema ärgata, kuid ma saatsin ta voodisse tagasi. Peagi olid nad Marleniga koos tagasi ja ma lubasin neil ärgata, kui nad vaikselt on. Eile said nad vähe koos olla ja juttu jätkus neil mõneks ajaks. Loomulikult jõudsid nad hommikul kakelda, sest eile jäi see tegemata. Kodused toimetused tehtud otsustasime ratastega sõitma minna. Valisime seekord tee, kust me ei ole enne sõitnud, vahepeal on midagi uut ju vaja. Tee läks nagu ikka põldude vahelt. Seal on lastega hea sõita, kuna vahel harva tuleb mõni auto vi traktor vastu. Ma ei teagi palju meil sõidetud täpselt oli, kui jõudsime esimesse külla ja seal olevale mängukale. Küla oli vaikne ja laste juttu oli üle küla kuulda. Ma juba ootasin, millal tullakse ja meile midagi öeldakse. Õnneks oli jama mängukas ja lapsed küsisid, kas me võime ühe lähedal asuva küla mängukale minna. Mis mul sai selle vastu olla. Sinna jäime me pikemaks ajaks. Peeter helistas ja ilmnes, et tema on koju jõudnud ja tundis huvi, kus meie oleme. Leppisime kokku, et kui me kuhugile edasi lähme helistan ja annan teada. Muidu võtab Peeter ratta ja tuleb meile järgi. Lastel ei olnud kuhugile kiiret ja nii me seal mängukal olime, kuni Peeter tuli. Sealt edasi läksime kõik koos järgmisesse külla, et sealne mängukas ka ülevaadata. Lastel oli heameel, et nad said mitmes kohas mängukatel käia. Lõpuks hakkas õhtu kätte jõudma ja tulime kodupoole tagasi. Tee peal korjasime mandleid ja proovisime kreeka pähkleid, mis olid kas ussitanud või toored. Korjasime natukene kreeka pähkleid kaasa ja eks näis kas neid saab mingi ajapärast süüa või mitte. Väike tiir jõeääres ja oligi väljas hämar ja aeg tuppa tulla. Peale pesu ja sööki oli aeg telekat vaadata, et peagi magama minna.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

14.05.2014

Marlen vingus hommikul jälle, et midagi ei ole süüa. Sink on otsas ja ei saa sinki ja praemune teha, samuti ei olnud tema jaoks sobivat jogurtit. Uskumatu. Gregor see eest leidis endale sobiva söögi ja hakkas sööma. Mina panin nagu ikka neile söögid-joogid kaasa ja viisin nad kooli. Tagasi tulles oli meil Peetriga aega hommikust süüa, vaadata-oodata, mis päeval meile pakkuda on. Kuna keegi ei helistanud, siis ütlesin, et meil oleks vaja poes ära käia. Ja seda me ka tegime ja homme hommikul ei tohiks Marlenil söögiga probleeme olla. Kuid selles ei saa kunagi kindel olla. Kool sai läbi ja lapsed tulid koju, olime natukene aega väljas ja, siis läksime linnavalitsusse. Enne meid oli üks inimene, kes seletas ja küsis sekretärilt koguaeg midagi. Kui me olime seal juba mõndaaega seisnud, siis ütles ta sekretärile, et see küsiks, mis me tahame. Ütlesime, mis meil vaja on ja paar minutit hiljem oli meil vajalik paber olemas. Seega võisime koju sööma tulla. Lapsed läksid kooli tagasi, Peeter si...
Lisateave

Lihtsalt üks jutt.

 Ma olen juba mitu päeva mõelnud, kas peaks ühest teemast kirjutama. Teema mõte on märgata ja vajadusel/ võimalusel teisi aidata. Üldiselt ei meeldi mulle ennast kiita või öelda vot mina tegin seda. Eelistan selle kohapeal tagasihoidlikuks jääda. Lugu ise on lihtne. Käisin üks päev poes, väike küla pood (mitte meie külas). Minu ees olid kolm last, kuskil 10-13 aastased. Hakkasid nemad maksma ja tuli välja, et neil pole piisavalt raha. Müüja küsis neilt, millisest ostust nad loobuvad, arutasid omavahel. Lõpuks otsustasid lapsed ühest joogist loobuda. Mina küsisin lastelt, kui palju neil puudu jääb. Tuli välja, et 0.15 senti. Ütlesin, et ma annan neile selle raha. Lapsed oli rõõmsad ja tänasid mind. Müüja oli üllatunud, et ma lapsi aitasin. Ma oleksin suurema summa ka andnud. Alati ei saa mõelda ainult raha peale. Tähtis on märgata ja aidata inimesi, kes on meie kõrval. Ära antud summa ei olnud suur ja ma ei jäänud seepärast vaesemaks. Kuid ma sain aidata kedagi ja see on peamine. Ku...
Lisateave

22.04.2016

Kujutis
Päevad ei ole vennad ja nii algas tänane hommik Marleni soolokontserdiga. Köha hakkab ära minema, aga vahepeal on ikka vaja köhida. Loomulikult on vaja seda tegema hakata kella 7 hommikul. Võiks ju tunni kauem oodata. See ajas omakord Gregori üles ja nii nad jälle liiga vara üleval olid. Ausõna ma annan neile varsti unerohtu, et nad ise magaks ja teistel ka magada laseks. Võimaluse korral läheks ma hoopis puhkusele kuhugile….soojalemaale. Minu helesinine unistus, aga ma ei hakka siin kohal sellest rääkima. Ees on ootamas tegus päev ja, kuidas see läheb näitab aeg. Hommik kulges vaikuses nagu ikka, mõned kodusedtööd ja kõik. Söögi tegin valmis, lastel käisin koolis järgi. Ei midagi huvitavat. Peale lõunat tuleb kontsert ja õhtul peale trenni läheme linna. Lapsed läksid peale lõunat kooli ja sealt edasi nö kohalikku kultuurikeskusesse, kus toimub kontsert. Mina selles eest viisin Peetri tund aega varem tööle tagasi, kuna mul on pärast autot vaja. Ja hiljem sellele järgi minna ei ole või...
Lisateave