14.09.2014

Viimane koolivaheaja päev ja võiks kuhugile minna ja midagi teha. Kuid paraku tuleb silmiti seista reaalsusega, et meie muna (me kutsume oma autot nii) ei sõida. Peeter pani täkujuhtmed peale ja proovis teise auto abil muna käima saada. Ei tea kas juhtmed ei toimi või ei ole aku viga. Tekkis mõte, et äkki on starter katki. Peeter võttis starteri maha, vaatas üle ja proovis. Starter toimib ja seega on probleem kuskil mujal. Kus seda ta veel ei tea. Aku sai laadima pandud ja hiljem proovime kas toimib. Peeter ütles, et meil on uus aku ja selles ei saa probleem olla. Minu küsismuse peale, millal me aku ostsime hakkas ta mõtlema. Tulemuseks oli see, et aku ei ole midagi nii uus. Peale sai ta pandud munale kohe ja oli eelmise auto peal samuti. Sellest on juba päris mitu aastat möödas. Täna ei ole meil võimalust ega kohta, kust saaks uue aku osta. Siin on ju kõik poed pühapäeviti kinni. Nii kaua, kui me autoga tegelesime paistis päike ja palav oli. Mõtlesime, et lähme ratastega sõitma. Peeter arvas, et see ei ole vist hea idee, kuna taevas läks pilve ja müristas. Mina arvasin, et me ei pea kaugele minema ja lähme sinna suunda, kus taevas heledam. Majast välja tulles tulid esimesed vihmapiisad, kuid me ei lasknud ennast sellest segada. Vahepeal jäi tibutamine järgi ja, siis hakkas sadam. Läksime puu alla varju ja ootasime, kuni suurem vihm mööda läks. Vahepeal sai Peeter ülemuselt kõne, et hommikul tuleb bartsu minna. Me lootsime, et me saame hommikul kohe linna akut ostma minna. Tuleb vähem mõelda, aga küll me kuidagi hakkama saame. Peetrile ei andnud auto ikka rahu ja nii me jälle maja ees olime. Peeter proovis erinevaid variante, aga autot tööle ei saanud. Aku sai uuesti peale pandud, aga sellest ei olnud mingit kasu. Hommikul tuleb auto käima lükata, et Peeter saaks tööle. Lapsed panid koolikotid valmis, pinalid sinna sisse. Magama tuli neil varem minna, et nad hommikul kooli jõuaks.