08.09.2014

Ärkasin ja taipasin, et välku lööb, müristab ja kallab vihma. Tore. Viimane pauk, mis käis oli küll selline, et lase või ehmatusest püksi. Kuid mulle meenus, et karavani elades oli ükskord veel hullem. Vihma sadas kuni hommikuni. Ka täna ei olnud meil kuhugile kiiret ja saime jälle magada. Peale hommikusööki otsustasime korralikud olla ja lastele viimased vajalikud kooliasjad ära osta. Selleks läksime linna ja juba 3 poe järel olid meil kõik vajalikud asjad olemas. Seejärel tulime koju ja läksime asju kooli ära viima. Mõlema lapsed õpetajad olid kohal ja võtsid meid naeratus näol vastu. Küsisid, kuidas meil läheb ja mina vastasin, et järgmisest nädalast läheb mul eriti hästi. Nojah, nii ei olnud vist ilus vastata. Mina saan mõned tunnid päevas puhata, aga nende jaoks töö hakkab. Ei saanud tänagi ujumas käimata jätta. Peetril saab õhtul paus läbi ja ootasime, mis kellaks ja kuhu teda saadetakse. Ei tulnud ühtegi kõnet ega sõnumit, seega vaikus enne tormi. Või siis mitte. Koju jõudes tuli kuskilt väsimus ja oleks tahtnud magama minna. Kuid selle asemel tulin mina välja ideega minna ratastega sõitma. Laste, eriti Marleni poolt tuli vastuväide, et tema/nemad tahavad mängukale. Me ei lasknud ennast sellest ideest segada ja jäime minu idee juurde. Ainukene probleem oli selles, et kaugele ei saanud me minna. Enne, kui toast välja läksime sai Peeter teada, et ta peab alles homme õhtul laadima minema ja sealt edasi konna. Lõpuks ometi selgus majas ja võisime minna kuhu tahtsime. Valmistasime ennast korralikult teele minekuks ette. Kõikidel ratastel olid tuleb peal ja lisaks oli Gregoril helkurvest seljas. Nii me koos tulede ja viledega toast välja läksime ja teele asusime. Ei läinud kaua mööda, kui tuli paar piiska vihma. Peeter selle peale ütles, et täna oleme täisvarustuses ja lähme peagi läbimärgadena koju tagasi. Tuledest pole meil täna kasu, sest koju jõuame valges. Õnneks ei ole me suhkrust ja läksime ikka edasi ja mitte sammukestki tagasi. Vahepeal jäi vihma järgi ja, siis tulid mõned piisad. Kell hakkas nii kaugele jõudma, et oli aeg koju tulema hakata. Vot, siis hakkas juba rohkem vihma sadama. Väljas oli soe ja väike vihm mõjus jahutavalt. Pimedaks läks ja panime tuled põlema, polnud ohtu auto alla jääda. Lastele lubasin, et homme õhtul, kui isa läheb tööle lähme mängukale, nad olid sellega nõus.