08.09.2014

Ärkasin ja taipasin, et välku lööb, müristab ja kallab vihma. Tore. Viimane pauk, mis käis oli küll selline, et lase või ehmatusest püksi. Kuid mulle meenus, et karavani elades oli ükskord veel hullem. Vihma sadas kuni hommikuni. Ka täna ei olnud meil kuhugile kiiret ja saime jälle magada. Peale hommikusööki otsustasime korralikud olla ja lastele viimased vajalikud kooliasjad ära osta. Selleks läksime linna ja juba 3 poe järel olid meil kõik vajalikud asjad olemas. Seejärel tulime koju ja läksime asju kooli ära viima. Mõlema lapsed õpetajad olid kohal ja võtsid meid naeratus näol vastu. Küsisid, kuidas meil läheb ja mina vastasin, et järgmisest nädalast läheb mul eriti hästi. Nojah, nii ei olnud vist ilus vastata. Mina saan mõned tunnid päevas puhata, aga nende jaoks töö hakkab. Ei saanud tänagi ujumas käimata jätta. Peetril saab õhtul paus läbi ja ootasime, mis kellaks ja kuhu teda saadetakse. Ei tulnud ühtegi kõnet ega sõnumit, seega vaikus enne tormi. Või siis mitte. Koju jõudes tuli kuskilt väsimus ja oleks tahtnud magama minna. Kuid selle asemel tulin mina välja ideega minna ratastega sõitma. Laste, eriti Marleni poolt tuli vastuväide, et tema/nemad tahavad mängukale. Me ei lasknud ennast sellest ideest segada ja jäime minu idee juurde. Ainukene probleem oli selles, et kaugele ei saanud me minna. Enne, kui toast välja läksime sai Peeter teada, et ta peab alles homme õhtul laadima minema ja sealt edasi konna. Lõpuks ometi selgus majas ja võisime minna kuhu tahtsime. Valmistasime ennast korralikult teele minekuks ette. Kõikidel ratastel olid tuleb peal ja lisaks oli Gregoril helkurvest seljas. Nii me koos tulede ja viledega toast välja läksime ja teele asusime. Ei läinud kaua mööda, kui tuli paar piiska vihma. Peeter selle peale ütles, et täna oleme täisvarustuses ja lähme peagi läbimärgadena koju tagasi. Tuledest pole meil täna kasu, sest koju jõuame valges. Õnneks ei ole me suhkrust ja läksime ikka edasi ja mitte sammukestki tagasi. Vahepeal jäi vihma järgi ja, siis tulid mõned piisad. Kell hakkas nii kaugele jõudma, et oli aeg koju tulema hakata. Vot, siis hakkas juba rohkem vihma sadama. Väljas oli soe ja väike vihm mõjus jahutavalt. Pimedaks läks ja panime tuled põlema, polnud ohtu auto alla jääda. Lastele lubasin, et homme õhtul, kui isa läheb tööle lähme mängukale, nad olid sellega nõus.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

14.05.2014

Marlen vingus hommikul jälle, et midagi ei ole süüa. Sink on otsas ja ei saa sinki ja praemune teha, samuti ei olnud tema jaoks sobivat jogurtit. Uskumatu. Gregor see eest leidis endale sobiva söögi ja hakkas sööma. Mina panin nagu ikka neile söögid-joogid kaasa ja viisin nad kooli. Tagasi tulles oli meil Peetriga aega hommikust süüa, vaadata-oodata, mis päeval meile pakkuda on. Kuna keegi ei helistanud, siis ütlesin, et meil oleks vaja poes ära käia. Ja seda me ka tegime ja homme hommikul ei tohiks Marlenil söögiga probleeme olla. Kuid selles ei saa kunagi kindel olla. Kool sai läbi ja lapsed tulid koju, olime natukene aega väljas ja, siis läksime linnavalitsusse. Enne meid oli üks inimene, kes seletas ja küsis sekretärilt koguaeg midagi. Kui me olime seal juba mõndaaega seisnud, siis ütles ta sekretärile, et see küsiks, mis me tahame. Ütlesime, mis meil vaja on ja paar minutit hiljem oli meil vajalik paber olemas. Seega võisime koju sööma tulla. Lapsed läksid kooli tagasi, Peeter si...
Lisateave

Lihtsalt üks jutt.

 Ma olen juba mitu päeva mõelnud, kas peaks ühest teemast kirjutama. Teema mõte on märgata ja vajadusel/ võimalusel teisi aidata. Üldiselt ei meeldi mulle ennast kiita või öelda vot mina tegin seda. Eelistan selle kohapeal tagasihoidlikuks jääda. Lugu ise on lihtne. Käisin üks päev poes, väike küla pood (mitte meie külas). Minu ees olid kolm last, kuskil 10-13 aastased. Hakkasid nemad maksma ja tuli välja, et neil pole piisavalt raha. Müüja küsis neilt, millisest ostust nad loobuvad, arutasid omavahel. Lõpuks otsustasid lapsed ühest joogist loobuda. Mina küsisin lastelt, kui palju neil puudu jääb. Tuli välja, et 0.15 senti. Ütlesin, et ma annan neile selle raha. Lapsed oli rõõmsad ja tänasid mind. Müüja oli üllatunud, et ma lapsi aitasin. Ma oleksin suurema summa ka andnud. Alati ei saa mõelda ainult raha peale. Tähtis on märgata ja aidata inimesi, kes on meie kõrval. Ära antud summa ei olnud suur ja ma ei jäänud seepärast vaesemaks. Kuid ma sain aidata kedagi ja see on peamine. Ku...
Lisateave

22.04.2016

Kujutis
Päevad ei ole vennad ja nii algas tänane hommik Marleni soolokontserdiga. Köha hakkab ära minema, aga vahepeal on ikka vaja köhida. Loomulikult on vaja seda tegema hakata kella 7 hommikul. Võiks ju tunni kauem oodata. See ajas omakord Gregori üles ja nii nad jälle liiga vara üleval olid. Ausõna ma annan neile varsti unerohtu, et nad ise magaks ja teistel ka magada laseks. Võimaluse korral läheks ma hoopis puhkusele kuhugile….soojalemaale. Minu helesinine unistus, aga ma ei hakka siin kohal sellest rääkima. Ees on ootamas tegus päev ja, kuidas see läheb näitab aeg. Hommik kulges vaikuses nagu ikka, mõned kodusedtööd ja kõik. Söögi tegin valmis, lastel käisin koolis järgi. Ei midagi huvitavat. Peale lõunat tuleb kontsert ja õhtul peale trenni läheme linna. Lapsed läksid peale lõunat kooli ja sealt edasi nö kohalikku kultuurikeskusesse, kus toimub kontsert. Mina selles eest viisin Peetri tund aega varem tööle tagasi, kuna mul on pärast autot vaja. Ja hiljem sellele järgi minna ei ole või...
Lisateave