11.08.2014

Mõtlesin öösel, et peaks märjad sokid jalga panema, aga ei viitsinud püsti tõusta. Märjad sokid sellepärast, et oleks natukene jahedam. Kas see reaalselt aitaks või mitte ma ei tea. Hommikul ei olnud meil kuhugile kiiret, kuna Peetrile ei ole korraldusi antud. Tegelesime koduste asjadega ja Peeter vahetas oma rattal rehvi ära. Seejärel vaatas ta ratast ja meenus, et peaks nendega hooldusesse minema. Mina vaatasin ja ilmnes, et kaks päeva tagasi sai 6 kuud rataste ostust täis. Seega on tasuta hoolduse aeg läbi, millest on kahju. Peeter arvas sellepeale, et paneme rattad autosse ja lähme vaatame, mis meile poes öeldakse. Enne oli vaja autost istmed ära tuua, kuna muidu ei mahuks rattad ära. Eile mõtlesime, et tagumist suurt istet me hetkel tuppa ei too, kuna meil mõlemal veel eelmisest korrast selg valutab. Tõstsime hoopis lastetooli tahapoole ja pidime keskmised istmed tuppa tooma. Eile me millegipärast seda ära ei teinud ja seega läksime täna neid tuppa tooma. Ühesed istmed on tunduvalt kergemad ja lisaks on neil rattad all. Veeretasime istmed maja uksest sisse ja kutsusime lifti. Lükkasime istmed lifti, Peeter vajutas nuppu ja vaatasime väljast, kuidas uksed kinni läksid. Meie ise lifti ei läinud, kuna viimasel ajal on lift katki olnud. Alles üks päev jäi keegi sinna kinni ja me ei tahtnud seda sama kogeda. Läksime trepist ülesse ja lift jõudis kohale ja me saime oma istmed katki. Seejärel olid meil elutoas autoistmed ja jalgrattad. Rattad autos läksime linna ja poodi jõudes ütles Peeter, et tema jääb auto juurde ja mina lähen asja uurima. Eks ole. Meie lastega läksime poodi ja rattahooldusest leidsime ühe töötaja. Seletasin milles probleem on ja näitasin ostu pabereid. Selle peale öeldi, et ei ole hullu ja võime rattad tuua ja vaadatakse üle. Saime paberi selle kohta, et rattad on hooldusesse võetud ja homme saame nad tagasi. Läksime poest läbi, et vaadata kas saame lõpuks Marlenile ratta. Leidsime ratta, mis Marlenile sobis ja seega saime talle lõpuks kingituse ostetud. Kuna me olime juba linnas, siis käisime toidupoest läbi ja ostsime jäätist. Kohe hulgim, et mõneks ajaks jaguks. Peeter ei olnud jätkuvalt korraldusi saanud ja läksime basseini. Mingi hetk sai Peeter teada, et homme tuleb Itaaliasse minna ja tagasi jõuab ta nädalavahetuseks. Mina mõtlesin, mida ma järgnevad päevad lastega ettevõtan. Kodus mõtlesin, et huvitav kas see plaan on ikka lõplik. Panin rätikuid rõdule kuivama, kui Peeter tuli ja teatas, et Itaalia jääb ära. Põhjus on väga lihtne, Peetri autol on üks kütuspaak ja selle täiega ei käi nii kaugel ära. Teine paak on ka, aga see sõideti mõndaaega tagasi katki. Lommulikult saaks tee peale tankida, aga Itaalias on kütus kallis ja see ei ole firmale kasulik. Selle asemel läheb Peeter homme konna. Ei läinud kaua mööda, kui Peetrile helistati ja ta kutsuti tööle, kuhugile oli vaja laadima minna. Meie lastega läsime välja, sest sõbranna oma lapsega oli meie maja kõrval mängukal. Marlen võttis oma uue ratta kaasa ja küsis mitu korda kas ta võib ühte ja teise kohta sõitma minna. Ma ei lubanud teda üksinda linna peale sõitma. Eks ta tahtis kõigile näidata, et tal on uus ratas. Tuppa saime nagu ikka hilja ja peale kiire söögi ja pesemise ei olnudki muud teha, kui magama minna. Peeter jõudis ka tagasi ja ülemus oli talle öelnud, et kas sa ikka teada, et sa homme Itaaliasse ei lähe. Ja oli lisanud juurde, et põhjus on kütusepaagis ja, et homme tuleb konna ots. Peeter sai täna vaheldusemõttes oma autoga sõita, mis on vahepeal hulgim kilomeetreid läbinud. Samuti ütles Peeter, et autot ei ole selle ajajooksul hoitud. See on, kui igaüks sõidab autoga ja ei oska asjad hoida. Mis teha. Magama minnes panin märjad sokid jalga ja mõndaaega oli jahutav. Kuid sokid hakkasid kiirelt kuivama ja tuli jalgu liigutada ja, siis oli jälle hea. Igatahes oli natukene parem magada, kui viimaste öödel. Keegi võiks vahepeal sokid märjaks teha, siis oleks täitsa hea.