08.08.2014

Natukene õhku kuluks ära, magada ei saa kuna pole midagi hingata. Väljas on jätkuvalt soe ja tuul on kuhugile kadunud. Kell hakkas liiga vara helisema ja ma ei suutnud arusaada, kuidas ta vait jääks. Läksin kööki ja tegin hommikusöögi-kohvi valmis ja äratasin Peetri. Peeter arvas, et ta ei taha üldse tööle minna, sest tal on palav. Ma olen talle korduvalt öeldnud, et loetud kuude pärast ütles ta, et küm on. Nojah inimene ei ole kunagi rahul sellega, mis tal on. Kuid ei ole midagi teha ja tuleb tööle minna. Mina läksin voodisse ja õhku polnud jätkuvalt. Ärgates tegin aknad lahti, aga muutust ei olnud. Tavaliselt tekib tuuletõmme, kui kõik aknad lahti on, aga täna ei miskit. Mul oli hommikul plaanis koristama hakata, hakkasin ka, kuid asi ei tahtnud kuidagi edeneda. Koristamisele kulus mul täna kaks korda kauem aega, kui tavaliselt. Kuid ma sain selle tehtud. Toas oli liiga “jahe” ja ma otsustasin ahjuliha teha. Lisaks mõtlesin, et võiks midagi magusat küpsetada. Ma ei saa vahel ise ka aru, kus kohast mulle sellised head ideed tulevad. Tegin kookoseküpsiseid ja minu meelest olid nad täitsa head, otsa nad igatahes said. Lõpuks oli mul nii palav ja ma arvasin, et ma saan kohe kuumarabanduse. Lapsed selle eest arvasid, et neil ei ole tahtmist kirjutamisega tegeleda. Peale pikka arutelu ja kauplemist said nad oma asjad tehtud ja me saime basseini minna. Ilm oli selleks ajaks pilve läinud, kuid minu ainus unistus oli vette saada. Ma ei ole ennast ammu nii hästi tundnud, vesi jahutas mum aha. Ilm oli jätkuvalt pilves ja veest välja tulek oli raske. Päike tuli välja ja peale seda oli aeg jälle ujuma minna. Nüüd tundus vesi külm ja ma tulin kiirelt välja. Juba enne vette minekut lõi mulle pähe hetkeks valu. Arvasin, et pea hakkab valutama ja ei teinud sellest välja. Veest tulles tundsin ennast imelikult, nagu hakkaks haigeks jääma. Tore, see mul täielikust õnnestu puudu ongi. Viskasin räti peale pikali ja panin silmad kinni, uni tuli peale. Gregor olio ma rätiku peale ja seletas midagi kogu aeg. Ma ei suutnud teda kuulata ja veel vähem talle vastata. Äkki viskas keegi mulle midagi jalgade peale. Ma ei tea miks, aga ma arvasin, et see on Peeter ja ei viitsinud ennast liigutada. Seejärel pandi mulle telefon ja võtmed selja peale ja ma tõstsin pea ülesse. Ilmnes, et oligi Peeter. Tal oli raudselt kademeel, et ma magasin, mulle tundus, et ma jäin hetkeks magama. Igatahes peale seda läks enesetunne paremaks ja käisin korra veel vees. Peeter läks hommikul tööle ja leidis nö oma auto hoovist ja sai vajalikud asjad ära võetud. Peeter sai konnas kiirelt koorma maha ja tuli bartsu, et siin uus peale võtta. Selle tõi ta baasi ja koju tulles öeldi talle, et homme uuesti konna. Ma ei mäletagi, millal Peetril viimati laupäev vaba päev oli….ammu. Peeter arvas, et ma peaksin täna poes ära käima, kuna laupäeval mulle ei meeldi käia. Loomulikult ei tea me, mis kell Peeter homme jõuab ja seega tundus tema idee päris hea. Tulime basseinidest koju ja peale sööki läksime lastega poodi. Peeter jõudis mulle mitu korda poodi minekut meeldetuletada. Mulle tundus, et asi on kuidagi kahtlane, kuna poest Peeter midagi ei tahtnud. Küsisin ta käest kas autol on paak tühi, et ta mind poodi saadab. Peeter on vahel laisk ja ei viitsi ise tankida ja, siis saadab mind. Ilmnes, et seekord seda probleemi ei ole. Peeter tuletas mulle meelde, et laupäeva õhtul on kaup otsas ja poed rahvast täis. Läksime lastega poodi ja ilmnes, et seal on juba täna palju rahvast ja letid on tühjad. Enam vähem saime vajalikud asjad ostetud ja enne koju tulekut käisime meie küla mängukal. Seal olnud vanemad tahtsid koju minna, aga nende lapsed arvasid, et nad peavad meie lastega mängima. Nii me seal kuni pimedani olime, kuigi jah varsti läksid teised ära. Kuskilt tuli üks laps ja selle peale ei tahtnud meie omad enam koju minna. Lõpuks istusin autosse ja oh seda imet lapsed tulid järgi. Koju jõudes oli aeg toit ära panna, pesemas käia ja lapsed magama saata. Ise jäin ülesse, et vaikust nautida, tuult jäin ka ootama, aga seda ei tulnud.