22.05.2014

Kuidagi õnnestus ennast voodist välja saada ja lastele süüa tegema hakata. Marlen teatas, et tema tahab sinki ja mune ja nii ma neid praadima hakkasin. Vahepeal panin kooli söögid-joogid valmis ja hiljem viisin lapsed kooli. Tagasi tulles läksin lihtsalt magama, sest viimasel ajal kipub uneaega väheks jääma. Läks mingi aeg mööda, kui telefon hakkas helisema. Peeter kargas voodist püsti, nagu oleks nõelata saanud. Ja küsis, milline telefon see heliseb, see oli minu eesti number. Telefoniga räägitud läksime magama tagasi ja ärkasime kella peale. Selleks ajaks oli keskpäev käes ja viimane aeg hommikust sööma hakata. Peale seda käisin koolis ja tõin lapsed koju. Mulle tuli meelde, et meil on saia vaja ja laste ekskursiooni raha ülekanda ja nii me välja läksime. Käisime võtsime kohalikust poest saia ja leidsime, et müügil on hea hinnaga ilusad murelid ja võtsime neid ka. Seejärel käisime pangas ja maksime ekskursiooni eest ära. Koju tulles sõime mureleid ja jõudsime järeldusele, et õhtul peab minema ja veel ostma. Lapsed läksid kooli tagasi ja Peeter teatas, et tema läheb ja magab veel. Mina enam magama ei jäänud ja peagi oli koolipäev läbi. Marlen sai täna inglise keelest kaasa koti erinevate asjadega. Seal on sees raamatuid, kaarte, raha, teeserviis koos teepuruga, cd-plaat. Koti eesmärk on tutvustada teist riiki. Õhtu veetsime nagu ikka õues, kuni ilm läks pilve ja tuul tõusis. Käisin vahepeal poes ja ostsin mureleid juurde, müüja küsis kas olid head. Muidugi olid head, muidu poleks ju tagasi läinud. Tuppa jõudes sadas jälle minuti vihma, meil ongi vihmaperiood kätte jõudnud. Kuid pole hullu, eks ole vihma ka vahel vaja. Peeter sai sõnumi, et hommikul tuleb minna Tarragonasse ja Valenciasse.