12.05.2014

Hommik ei saa meeldiv olla, kuna peab ärkama. Seda enma, et on esmaspäev ja peab kooliks valmistuma. Marlen rääkis mitu päev, et täna peab rattaga minema. Hommikul mõtles ta umber ja teatas, et ratast ei ole. Mina nägin aknast, et Marleni klassilapsed läksid ratastega. Ütlesin Marlenile, et vahet pole, mis tema asjast arvab tuleb ratas kaasa võtta. Marlen läks ja porises, aga rohkem ei olnud tal midagi öelda. Kooliväravas nägin oma keele õpetajat ja ta küsis, kas täna kohtume. Meeleldi oleks öelnud, et ei kohtu, aga ütlesin ja. Tulin koju ja hakkasin oma tavapäraseid toimetusi tegema. Mõtlesin, et peaks rattaga sõitma minema, aga väljas oli pilves ja jahe. Niisiis olin ma laisk ja ei läinud kuhugile. Peeter ütles, et ta sai koorma maha ja samas kohas pandi uus peale. Kogu protsess võttis aega alla tunni. Koorem tuleb meie kõrval külas maha anda ja, mis peale seda saab ei ole veel teada. Mina läksin kooli ja mul oli täna Marleni õpetajaga kohtumine kokkulepitud. Eriti heameelega ma sinna ei läinud, sest midagi meeldivat seal ees ei oota. Üldiselt läheb Marlenil hästi ja ta saab omaasjadega hakkama. Ainukene probleem on jätkuvalt kirjutamine, koos kiirustamisega. Sõnu pidi ta erinevates keeltes (katalaani, inglise, hispaania) igapäevaga rohkem teadma. Ahjah joonistamist peab ta ka harjutama. Kooli otsuse kohaselt Marleni järgmisesse klassi edasi ei viida. Me oleme seda ise arutanud ja arvasime samuti, et Marlenile oleks parim jääda klassi kordama. Ma ütlesin õpetajale, et ma ei tea, miks ma eelmine aasta ei öelnud, et Marlen võiks klassi kordma jääda. Selle peale ütles õpetaja, et eelmine aasta oli tähtis, et Marlen leiaks endale sõpru ja õppiks keelt. Siiski leian ma, et Marlen ei kaota selle tõttu, vaid pigem on tal võimalus rohkem õppida. Leppisime õpetajaga kokku, et ta räägib homme Marleniga ja mina täna seda teemat ei puuduta. Koju tulles küsis Marlen kas ta jääb klassi kordma ja ma ei hakanud seda tema eest varjama. Marlen läks selle peale nuttes oma voodisse ja minu jutu peale tegi selgeks, et tema ei lähe üldse kooli. Jätsin ta vahepeal üksinda ja tagasi minnes võtsin lohutuseks tüki sokolaadi kaasa. Rääksime ja pikapeale Marleni tuju läks paremaks ja ta sai isegi aru, et see ei ole kõige halvem lahendus. Ma saan aru, et tal on kahju oma sõprade juurest lahkuda, aga sõbrad jäävad ju alles ja nad saavad ikka koos mängida. Vahelduse mõttes sai Marlen täna kodusedtööd ilma probleemideta tehtud. Lapsed läksid kooli tagasi ja minul oli katalaani tund. Ma ei mäletagi, millal ma seal viimati käisin. Nagu ikka asjsin asju segamini ja kõik ei tulnud nii ruttu meelde, kui oleks tahtnud. Kokkuvõttes läks tund enam-vähem ja on hullemaid päevi olnud. Peeter teatas, et tema on baasis ja ootab, et ma talle järgi läheksin. Paraku pidi ta ootama veel natukene aega, sest kool hakkas kohe läbi saama. Gregor läks klubisse ja Marlen läks koos sõbrannaga mängukale ja mina Peetrile järgi. Tagasi tulles läksin Marleni juurde ja jäin õue. Peeter tõi Gregori klubist ära ja nad tulid meie juurde. Gregor tahtis ratast ja nii nad Peetriga auto juurde läksid, tagasi tuli Gregor üksinda. Meie olime veel õues, kuid lõpuks hakkas mul jahe ja tulime tuppa. Peale õhtusööki tuli mul mõte, et võiks jõeäärde jalutama minna, kuna pole seal ammu käinud. Teised ei olnud minu ideest vaimustatud, kuid pakusid välja, et läheks hoopis ratastega. Ja nii me ka tegime. Jõeääres enam ühelt kaldalt teisele ei näe, sest puud on lehtes. Lisaks on veetase tõusnud ja nende kivide peale, kus me eelmine aasta käisime minna hetkel ei saa. Kuid pole hullu varsti on veetase jälle langenud. Lapsed tahtsid vasikate juurde minna ja korjasid eemalt neile rohtu. Ja samal ajal hakkas Peetri telefon helisema ja selles ei saa kunagi midagi head olla. Nii ka seekord, Peeter peab homme vara minem uuele ringile, kauaks seekord ei tea. Peagi oli kell nii palju, et oli aeg koju tulla ja lapsed läksid magama. Kuna me peame vara ärkama, siis tegime seda sama.