08.05.2014

Huvitav viis on ööd mööda saata üleval olles, vahel ma ei saa aru, miks ma üldse voodisse lähen. Võiks üleval olla ja midagi kasulikku teha. Kell helises ja ma hakkasin süüa tegema ja panin Peetrile mõned asjad kaasa. Peeter sõi, jõi kohvi, võttis oma asjad ja läks. Tal on vaja veel koorem peale panna ja loodetavasti on teine juht juba kohale jõudnud. Mina läksin voodisse tagasi, mõtlesin omi mõtteid, vahelpeal jäin magama, ärkasin imelikke unenägude peale. Lõpuks oli hommik käes ja võis ülesse tõusta ja lastega tegelema hakata. Panin neil süüa kaasa, kui Marlen tegi külmkapi ukse lahti ja uuris selle sisu. Ja ütles, et külmkapis ei ole midagi uut ja huvitavat. Ma ei saanudki teda, mis see uus ja huvitav peaks olema. Tuletasin talle meelde, et eile poes käies võttis ta uued helbed, see oli Marlenil meelest läbinud. Ega kõik asjad ei saagi hommikul unisena meeles olla. Lapsed said söönud, pestud ja riidesse ja viisin nad kooli. Ise tulin koju ja läksin rullitama. Suhteliselt kiiresti sain aru, et mu rullikud on jätkuvalt korrast ära ja nendega ei saa sõita. Või pigem võiks öelda, et nendega saab sõita isik, kes on algaja. Mina olen harjunud parematega, eks ma ole mõned korrad juba sõitmas ka käinud. Sõitsin natukene aega lootuses, et asi läheb paremaks, aga paraku nii ei läinud. Tulin koju ära ja otsustasin, et kuni rataste-ja laagrite vahetuseni mina nendega ei sõida. Kaua mul see meeles seisab seda ma ei tea, äkki lähen mõni päev proovima, kas on muutusi toimunud. Koju jõudes tõdesin, et mitte keegi ei ole viitsinud koristada ja lõunasöök on samuti tegemata. Oleks ju tore, kui vahelduse mõttes teeks keegi teine neid asju. Paraku kedagi teist ei olnud ja ma pidin seda kõike ise tegema. Peeter ütles, et teda ootas hommikul ees meeldiv üllatus. Nimelt oli keegi koorma tema auto peale laadinud ja ta ei pidanud seda ise tegema. Selle eest sai ta laadimiskohtades terve igaviku oodata, sest kellegil ei ole ju kiiret. Laadimiskohta jõudes öeldi, et mõne tunniga peaks koorma peale saama. Kuid lõpuks saadi koorem peale 7 tunniga, tõeline tase. Kuna laadimisega läks kauem aega, kui ettenähtud, siis Peeter täna enam sõita ei saa ja peab pausi tegema. Lõuna möödus nagu ikka koduseidtöid tehes ja tänu sellele sain ma peavalu. Üldse ei taha ma enam Marleni õppimisest rääkida. Õhtul olime õues, kuid huvitaval kombel oli täna väga vähe lapsi õues. Ometi oli ilus ja soe õhtu. Ju siis vanemaid on äratüüanud see iga õhtune väljas olemine. Marlen ja Gregor mängisid nende lastega, kes väljas olid ja tuppa jõudsime peale kelle 8 õhtul. Marlenil oli vaja üks kodutöö veel ära teha, aga kuna me ei saanud aru, mis seal peab tegema, siis homme ta küsib õpetaja käest. Tuppa tulles oli kõigepealt vaja lapsed puhtaks pesta, sest nad suutsid ennast väljas ära määrida. Lisaks joonistas Marlen enda kõhu ja käte peale vildikatega ja need tuli maha pesta (teised türukud tegid seda sama). Enam vähem saime kunstiteosed keha pealt ära. Ma ei saa aru, miks on vaja üldse õues olles pinal võtta ja joonistama hakkata. Hea küll kõigepealt oli neil paber, kuhu nad joonistasid ja seda ei saanud neile ometi keelata. Seda, et nad endi peale joonistavad tuli välja, kui tegu oli juba tehtud. Täna anti koolist paberid ja enne laste magamaminekut täitsime need ära. Eelmine aasta oli vaja samasugused paberid täita. Üks pool paberist oli täidetud, seal olid lapsed andmed kirjas ja teiselepoole tuli kirja panna, kui midagi on muutunud. Lisaks tuli teha rist kas laps soovib järgmise õppeaasta siin koolis käia või mitte. Mina panin risti kasti, et lapsed jäävad siia kooli edasi. Niisiis on üks asi jälle tehtud ja kool järgmiseks õppeaastaks olemas.