03.05.2014
Ei meeldi mulle see, et Gregor ärkab hommikul vara ja tuleb küsima luba ärkamiseks. Lõpuks oli ta oma edasi-tagasi käimisega meid kõiki ülesse ajanud ja nii me hommikust sööma läksime. Peale seda läksime linna, sest me tahame osta auto veokonksule raami, kuhu saab rattad panna. Kõik algas sellest, et me ostsime endile rattad ja sellega pidi asi piirduma. Järgmisena tuli osta pudelid koos kinnitustega, kuna need olid vajalikud ja pidid jääma viimaseks. Kuid oh ei, seejärel oli juba vastavaid riideid vaja. Ma millagi ütlesin Peetrile, et varsti ostame rattasõidu special jalanõud. Peeter arvas, et neid tõenäoliselt ei ole vaja. Nüüd oleme jõudnud nii kaugele, et otsime raami, et saaks kaugemale minna ja rattad kaasa võtta. Vaatsime netistja leidsime millised meile sobiks. Poest me muidugi sobivat raami ei leidnud, kui selle eest leidsime “ilusad” hinnad. Samas on see raam asi, mida igapäev ei osta ja peab korralik olema. Igatahes seda me täna ei saanud ja ega meil sellega nii kiiret ei ole.
Kuna me juba linnas olime, siis käisime toidupoest läbi. Taaskord on soodushinnaga maasikad müügil ja neid sai nagu ikka rohkem võetud. Meie viimase aja lemmikuks on maasikad-vahukoorega.
Ei hakanud päeva linna peale raiskama ja tulime koju tagasi. Selleks ajaks oli aeg ratastega sõitma minna. Lasime lastel koha valida ja nemad tahtsid oma lemmik mängukale minna. Meie oleks mujale läinud, aga ise olime süüdi, et küsisime laste käest kuhu läheme. Kohale jõudes läks Peeter jalgpalli vaatama ja mina jäin lastega mängukale. Lapsed olekski mängukale jäänud, aga meil hakkas lõpuks igav ja tulime sealt ära. Meie külla jõudes käsime veel vasikate juurest läbi ja oligi õhtu käes. Peale õhtusööki, milleks oli ahjuliha oli aeg magama minna.
Rääkisin Peetrile oma unistusest, mille peale sain vastuse, et unistamine ei ole keelatud. Kuigi ma ei unista millestki võimatust. Igatahes minu unistus on see, et me leiame kuskilt (ma ei tea veel kus kohast) lapsehoidja. Ja ise läheme reisile, ma ei tea veel täpselt kuhu. Kuid tingimuseks on see, et seal on soe, meri ja kõik hinnas hotell. Et ma ei peaks koristama ja süüa tegema. Lisaks kuluks meile mõlemale ära puhkus ja mingi aeg olla ilma lasteta. Mulle tundub, et minu unistus ei ole võimatu, aga eks näis, millal see täide läheb. Peale lastesündi oleme me kahekesi käinud loetud korrad kuskil ja olnud lastest loetud tunnid eemal. Mulle meeldib lastega koos olla, aga vahel ajavad nad mind hulluks. Samuti tunnen ma, et hetk iseendale kuluks ka ära. Pealegi on lapsed nii palju suured, et nad saaks aru, kui meid mõndaaega ei ole ja lepiksid kellegi teisega. Vot selline on minu unistus.
Kommentaarid
Postita kommentaar