31.03.2014

Nagu ikka nendel öödel, kui Peeter peab vara minema ei saa ma magada. Nii läks ka täna. Sisse ei maganud me ka täna ja nii tuli varavalges toimetama hakata. Peeter arvas, et ma võiksin ta tööle viia ja nii olin minagi sunnitud õue minema. Väljas tibutas jätkuvalt vihma. Baasi jõudes ilmnes, et seal käib tihe liiklus juba ja tankuri ääres oli järjekord. Niisiis läks hästi, et me eile õhtul ära käisime. Peeter läks oma teed ja mina tulin koju tagasi ja läksin magama. Magama jäin ma selleks ajaks, kui kell mängima hakkas, isegi lapsed ei olnud ülesse ärganud. Püüdsime oma toimetused ära teha ja õigeks ajaks kooli jõuda. Vaatsin lapsi ja nägin ülepika aja kaht unist nägu, ega ma ise parem välja näinud. Kooli juures küsis üks kohalik, kas ma lähen täna rullitama või rattaga sõitma. Tema käib sama tee peal kõndimas, kus mina sõitmas. Kuna väljas on märg ja mina unine, siis ütlesin, et täna jääb vahele. Minu ainukeseks sooviks-mõtteks oli voodisse tagasi saada. Minu õpetaja ja üks teine küsisid, mis mul viga on, kuna ma pidin halb välja nägema. Seletasin, siis neile, et mulle ei sobi kella keeramine ja see tegi neile millegipärast nalja. Õpetajaga leppisime õhtupoolikuks kohtumise kokku ja tulin koju. Peale uinakut tundsin ennast natukene paremini ja päikegi piilus pilve tagant korra välja. Mõnda aega saab olema raske, kuni organism harjub kella keeramisega ära. Ma ei saa aru, miks ei võiks olla üks aeg, miks peab kella keerama. Võib olla olen mina ise imelik, et mulle see niimoodi mõjub. Midagi positiivset on siiski tänases päevas. Nimelt saab täna aasta täis sellest päevast, kui me kolisime siia korterisse elama. Uskumatu, kui kiirelt on aeg läinud. Lõuna ajal käisime lastega jälle „kala” püüdmas ja ei saanud midagi. Seejärel tahtsid nad jalutama minna ja mängukal olla. Lõpuks oli kell nii palju, et oli aeg koju sööma tulla, et õigeks ajaks kooli jõuda. Mina läksin keele tundi ja sain täna kirjutamist harjutada. Minu õpetaja ütles on mulle korduvalt öelnud, et kohalikud ei oska katalaani keeles kirjutada. Tema on endale võtnud eesmärgik, et ma saaksin lisaks kõnele ka kirjutamise selgeks. Kõiki sõnu ma ilma vigadeta kirjutada ei oska, sest osad tähed ei tule hääldades välja. Näiteks on sõna lõpuks kirjapildis r-aga hääldades seda ei ole. Ja nii hea mu mälu ei ole, et kõikide sõnade kirjapilt meeles on. Üldiselt läks mul hästi ja küll läheb edaspidigi. Peale kooli läks Gregor klubisse ja meie Marleniga jäime mängukale. Pärast läksime purskkaevude juurde, kui Gregor tuli. Kuna ma ei ole veel uue kella ajaga harjunud, siis tuli õhtu minu jaoks ootamatult kiirelt. Mulle tundus, et kell on vähe, sest väljas on valge ja keegi ei läinud koju. Kella vaadates ilmnes, et me peaksime juba kodus olema ja Marleni õppima. Marlen sai järgmise matemaatika töövihiku ja sealt hakkas ta ülesandeid tegema. Ei läinudki kaua aega, kui tal olid need valmis. Peale õhtusööki vaatasime filmi ja oligi lastel aeg magama minna. Mina loomulikult ei läinud magama, kuna kell ol vähe ja und polnud.