24.04.2014

Gregor oli hommikul enne kella üleval ja ajas teised ka ülesse. Väljas on pilves ja see teeb veel rohkem uniseks. Muidugi võiksin ma ükskord ometi õppida oma vigadest ja vara magama minna, aga seda oleks liiga palju tahetud. Õige indiaanlane astub ikka mitu korda sama rehaotsa. Lastel kühud täis, kooli jaoks asjad valmis, pestud, riides ja oligi aeg kooli minna. Ise tulin koju tagasi ja pidin linna minema. Ma pean minema ja maasikatele mulda ostma ja kast, kuhu nad ümber istutada. Hommikul ärgates oli mul mõttes seda teha kohe, kui lapsed kooli lähevad. Kuid ma tulin koju ja lihtsalt ei viitsinud kuhugile minna. Nii, et peale kõige muu olen ma laisk. Peeter helistas ja ütles, et tal on koorem mahaantud ja nüüd ootab, kuni peab laadima minema. Gregor suutis mind lõunasöögi ajal üllatada. Soendasin eilset toitu ja Gregor küsis seda juurde, kuna see pidi tema lemmik olema. Eile teatas ta sama toidu peale, et tema seda ei söö. Saa siis neist lastest ja nende maitse eelistust aru. Marlen sai koju matemaatikaülesanded ja sai need lõpuks tehtud. Ta ise arvas küll, et neid võib õhtul teha, aga ma ei olnud temaga nõus. Tuppa tulles võttis Marlen kaasa puulehed ja ma ei pannud neid tähele kohe. Kui ma neid nägin ei tulnud ma selle peale, et lasta need prügikasti panna. Igatahes, kui ma ükskord rõdule läksin, ootas mind ees „suur üllatus”. Marlen oli need lehed pisikesteks tükkideks rebinud ja vaiba peale puistanud. Selle peale oleks tahtnud kõvahäälega karjuda. Kuna meil on naabrid, siis ma ei saanud seda teha. Marlen hakkas koristama ja ise vingus, et tema on nagu ori. Tema pidi matemaatikat tegema ja nüüd peab rõgu ka veel koristama. Eks ole, vaene laps, peab enda järelt koristama, krt ega mina neid seal ei nokkinud. Parim oli asja juures see, et ta sai lõpuks prahi kokku ja Gregor viis talle kilekoti, kuhu see panna. Marlen teatas, et tal ei ole seda vaja, kuna praht on juba ära pandud. Minu esimene mõte oli see, et ta pühkis selle alumistele naabritele. Õnneks seda ta ei teinud, vaid pühkis hoopis vaiba alla. Appi! Selle peale mul lihtsalt ei olnud sõnu. Kui mu kõnevõime taastus, siis selgitasin kuhu praht pannakse. Lõpuks sai see kotti ja ma viisin lapsed kooli. Ise võtsin ratta ja läksin sõitma, sest päike paistis ja ilm oli ilus. Sõitsin ca tunnikese ja kokku üle 15 km. Koju jõudes oli mul loomulikult palav ja näost olin punane nagu vähk. Väike taastumis aeg enne kooli minekut ja peale seda tuli jälle mängukal olla. Välja minnes läks taevas pilve ja tundub, et hakkab vihma sadama. Kuna ma tahtsin jätkuvalt linna minna, siis läksin pangast sularaha väljavõtma. Tagasi jõudes ilmnes, et sadama on hakanud ja lastel on meelest läinud, kuhu ma läksin. Marleni sõbranna ema uuris neilt, kus ma olen ja vaatas ise nõutult ringi. Tulime lastega tuppa ja peale seda läksime linna. Saime maasikate jaoks kasti ja mull nii, et homme peab istutama hakkama. Peetri nii hästi ei läinud. Ta läks esimesse kohta laadima, kusjuures auto oli tellitud kindlaks kella-ajaks. Kid jah, millal enne siin riigis kellast kinni on peetud. Või peaks ütlema hoopis nii. Peale laadimise aeg võib alati hilineda, aga mahaandma peab õigeks ajaks, muidu hakkab klient vinguma. Igatahes sai Peeter esimesest kohast koorma peale peaaegu neli tundi hiljem. Tase, eks ole. Seejärel läks ta järgmisesse kohta teadamata, kas see on veel lahti. Kuna esimeses kohas läks aega, siis jäi ta ju teise kohta samuti hiljaks. Õnneks teine koht töötas ja ca tunnikene hiljem oli koorem peal ja sõit bartsu poole võis alata. Hommikul vara tuleb koorem mahaanda ja eks hiljem näeb, mis välja mõeldakse.